Viinamarjad – nooruse ja pikaealisuse allikas

Viinamarju peetakse nooruse allikaks, kuid selleks, et need seda oleks, tuleb jälgida nii mõndagi.

Viinamarjade tarbimise puhul on peamiseks probleemiks nende töötlemine põllumajanduskemikaalidega. Seetõttu tuleks võimalusel eelistada mahedalt kasvatatud viinamarju või neid enne söömist hoolikalt pesta. Õnneks aretatakse aina enam ka Eesti kodumaist viinamarjakasvatust ning põhjamaises kliimas on võimalik teatud sorte edukalt kasvatada oluliselt väiksema pritsimisega ja töötlemiseta.

Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, veiniäädikat, džemmi jms. Seemnetest valmistatakse õli.

Mida viinamarjad sisaldavad?

Viinamarjad on suurepärane fütotoitainete allikas. Viinamarjades leiduvad fütotoitained jagatakse nelja peamisse gruppi – flavonoidid (tugevad antioksüdandid), fenoolhapped, stilbeenid ja karotenoidid. Viinamarjade pinnal olevad tanniinid on seotud koore elastsusega, vigastuste parandamisega ja vananemise pidurdamisega. Osad tanniinid on 50 korda tugevamad antioksüdandid kui C- või E-vitamiin. Suurim osa antioksüdante asub viinamarja kestas.

Viinamarjade mõju inimese tervisele

Viinamarjade mõju inimese tervisele on uuritud palju ning selles töös hõlmatud valdkonnad on näiteks immuunsüsteem, südame-veresoonkond, hingamissüsteem, põletikku reguleeriv süsteem, veresuhkru regulatsioon ja närvisüsteem. Erilist tähelepanu on pööratud viinamarjade kasulikele omadustele vähi ennetamises ning on leitud, et viinamarjad aitavad vähendada rinna-, eesnäärme- ja soolestikuvähi teket.

Põletikuvastane toime. On leitud, et viinamarjad vähendavad organismi üleüldist põletikutaset, sealhulgas alandades mitmete põletikku tekitavate molekulide aktiivsust kehas. Sellealastes teadusuuringutes on peamiselt kasutatud viinamarjaseemnetest või kestadest tehtud ekstrakte, kuid see ei tähenda, et tervete viinamarjade söömine organismis põletikku vähendava toimega ei oleks.

Kasu südame-veresoonkonnale. Südame-veresoonkonna krooniline põletikuline seisund on paljude haiguste suurim riskitegur ning selle alandamine vähendab riski ateroskleroosi ning teiste sarnaste terviseprobleemide tekkeks. Lisaks on leitud, et viinamarjad aitavad normaliseerida vererõhku, vähendada üldist kolesteroolitaset ning vererakkude kleepuvust.

Veresuhkru reguleerimine. Diabeetikule on kõige tähtsam süsivesikute hulga jälgimine. Ettevaatlik tuleb olla kõrge glükeemilise indeksiga (GI) puuviljade tarbimisega, nagu näiteks arbuus. Viinamarju peetakse pigem madala GI-ga puuviljadeks ning seetõttu sobivad need ka veresuhkru probleemide korral. Uuringud on leidnud, et viinamarjad aitavad insuliini taset reguleerida ning selle kaudu normaliseerivad veresuhkrut. Arvata võib, et veresuhkru regulatsioonile aitab kaasa ka viinamarjade suur fütotoitainete sisaldus.

Vananemise vastane toime. Paljude muude kasulike ainete hulgas sisaldavad viinamarjad fütotoitaineid, millest üks enim tähelepanu väärinuid on resveratrool, millel on leitud seoseid vananemist reguleerivate geenide ekspressiooniga.

Kognitiivsete võimete parandamine. Mitmed uurimused on näidanud, et viinamarjamahla joomisel ja viinamarjaekstrakti tarbimisel võib olla meie kognitiivseid võimeid parandav ja aju hipokampuse piirkonda kaitsev toime.

Mikroobide vastane toime. Paljudel viinamarjade fütotoitainetel on mikroobide vastane toime, mis aitab kaitsta organism bakterite ja viiruste eest. On leitud, et neil on tugev mõju lastehalvatuse ja herpesviiruse vastu. Teadlased loodavad, et selle valdkonna lähemal uurimisel võidakse leida uusi viise, kuidas ennetada toidubakteritest põhjustatud haigusi.

Migreeni vastane. Viinamarjamahl on hea kodune vahend, mis aitab migreeni leevendada. Seda peaks jooma lahjendamata kujul hommikuti. Punast veini ja alkoholi üldiselt peetakse pigem migreeni vallandavaks teguriks, kuid viinamarjamahl ja viinamarjaseemne ekstrakt on selle probleemi puhul lubatud.

Vähki ennetav. Viinamarjade antioksüdantne ja põletikuvastane toime annab neile tugeva vähivastase toime, kuna krooniline oksüdatiivne stress ja põletik võivad vähi tekkel osutuda võtmeteguriteks. Viinamarjade vähki ennetava toime uurimisel on keskendutud rinna-, soolestiku ja eesnäärmevähi uurimisele. Arvatakse, et soolestikuvähi puhul võib viinamarjades leiduv kombinatsioon kiudainetest ja antioksüdantidest olla väga heaks abistajaks.

Neeruprobleemid. Viinamarjad aitavad keha puhastada, kusihappesoolasid välja viia ja neerude töökoormust langetada.

Seedesüsteem ja kõhukinnisus. Kerge jahutava toiduna on viinamarjad suurepärane lahendus ärritunud kõhu jaoks. Viinamarjad aitavad leevendada kõhukinnisust nendes sisalduvate hapete, suhkrute ja vees lahustumatute kiudainete koosmõjul. Kuna need on pigem kõhtu lahtistava toimega, siis juba olemasoleva kõhulahtisuse puhul tasub viinamarju vältida.