Naised ja suitsetamine

Tubakatööstuse üheks suureks sihtgrupiks on naised, sest võrreldes meestega tarvitab suhteliselt vähe naisi tubakatooteid. Maailma enam kui ühest miljardist suitsetajast moodustavad naised umbes viiendiku.

Ülemaailmne trend näitab, et kui meeste seas on suitsetamise levimus vaikselt langemas, siis naiste seas on see kahetsusväärselt tõusmas. Naiste põhjused suitsetamiseks erinevad sageli meeste omadest.

Paljud naised arvavad, et suitsetamine on märk vabadusest ja glamuurist. Samuti usuvad paljud, et suitsetamine aitab hoida saledust. Turundajad aga kasutavad neid levinud eksiarvamusi osavalt ära. Seetõttu suitsetabki oluliselt rohkem naisi kui mehi light-sigarette, uskudes, et „kerge“ ja „vähem tõrva“ tähendab ka „ohutu“.

Trend on tõusujoones, sest Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt veerand elanikest (26%), sealhulgas naisi kaks korda vähem kui mehi (vastavalt 17% ja 39%). Lisaks igapäevasuitsetajatele toob uuring välja ka juhusuitsetajad, keda naiste seas oli 8%. Juhusuitsetajatest võivad aga nikotiinsõltuvuse kujunemise ja suitsetamistegevuse rutiini läbi saada peatselt püsisuitsetajad.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi, Tiiu Härmi, sõnul tuleb suitsetamise juures välja ka arvestatavaid erinevusi naiste haridustaseme, perekonnaseisu, tööga kindlustatuse ja teiste sotsiaalsete mõjurite korral. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on kõige enam suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas (26%). Kõige enam igapäevasuitsetajaid on töötute seas (33%). Kui ülemaailmselt on tütarlaste ja naiste suitsetamislevimus kiirelt tõusmas, siis Eestis on see naiste seas võrreldes 2006. aastaga paar protsenti vähenenud, kuid kasvamas tütarlaste hulgas.

Eesti 13-15-aastastest koolinoortest kasutavad mingit tubakatoodet 34% õpilastest, poistest 36% ja tüdrukutest 32%. Regulaarselt suitsetavad 31% koolinoortest, 32% poistest ja 30% tüdrukutest.

Naistel on suitsetamine seotud eelkõige kahjuliku mõjuga rasedusele ja lootele, kuid kahjustab ka teisi organeid, sarnaselt meestele. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks:

primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine.
mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
enneaegne sünnitus
lapse väike sünnikaal
surnult sündinud laps
lapse surm sünnitusjärgsel perioodil.
südame- veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus
pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk.
kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus).
puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil.

Teadlased on seisukohal, et edasiste suitsetamisvastaste meetmete rakendamisel tuleb senisest suuremat tähelepanu osutada just naiste ja noorukite tervisele, sest nemad on suitsetamise kui trendi suhtes kõige vastuvõtlikud. Suitsetamisvastane tegevuse peaks olema konkreetne ning reguleeritud nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel.