Teismelised ja alkohol

Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma.

Esimest korda proovitakse alkohoolseid jooke tihtipeale juba 10–11-aastaselt või isegi varem. Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi joob vähemalt korra nädalas alkoholi iga viies 14–15-aastane ja iga kolmas 16–18-aastane noor. Alkoholist on loodud vale arusaam – noored näevad oma vanemaid alkoholi tarbimas, seda juuakse pealtvaatajana spordivõistlustel, pidudel, matkadel ning teistel vaba aja veetmise üritustel. Alkoholireklaamid meie ümber tekitavad joomisest mulje, nagu see oleks lõbus ja teeks õnnelikuks. Niisamuti alkoholiletid poes.

Tegelikult on alkohol depressant ehk mõnuaine, mis aeglustab või rõhub ajutööd. Nagu enamik mõnuained, muudab ka alkohol inimese võimet mõelda, rääkida ja näha reaalset elu nii, nagu see tegelikult on. Alkoholi mõjul võivad inimese meeleolud kiiresti muutuda- ta võib olla ühel hetkel lõdvestunud, õnnelik, hiljem aga agressiivne.

Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus:

47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased.
Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%.