Kas D-vitamiini tarbimine on samm pikema elu suunas?

Kõrgem D-vitamiini tase võib pikendada inimeste eluiga ning kaitsta kasvajate ja südamehaiguste eest. Ehk siis madal D-vitamiini tase võib olla seotud lühikese elueaga.

D-vitamiin on meditsiinimaailmas praegu paljuräägitav teema. Teadusuuringuid on nii D-vitamiini kasutegureid pooldavaid kui ka ümberlükkavaid. Teadlased tegelevad uute lisauuringutega, et jõuda lõplikult D-vitamiini omadustes üksmeelele.

Vitamiin D on teadatuntud kui päikese vitamiin, kuna keha toodab seda vitamiini päikesekiirguse toimel. Inimesed saavad D-vitamiini ka toidust: munadest, piimast, jogurtist, tuunikalast, lõhest, teraviljadest ja apelsinimahlast.

Uuringu käigus, milles osales 26 000 mittesuitsetajat, selgus, et madala D-vitamiini tasemega inimestel oli 1,5 korda suurem tõenäosus haigestuda erinevatesse haigustesse (nt südamehaigused) ning surra. Uuringus osalejatel, kelle haigusloos oli seos kasvajaga ning kelle organismis oli madal D-vitamiini tase, oli suremusrisk 1,7 korda suurem, võrreldes osalejatega, kelle D –vitamiini tase oli kõrge. Tavaliselt seostatakse D-vitamiini defitsiiti kõrge vanusega ning vähese füüsilise aktiivsusega. On võimalik, et D-vitamiini tase organismis peegeldab inimese üleüldist tervislikku seisundit. Mistõttu madal vitamiin D tase võib olla märk halvast tervisest, mitte olla selle põhjuseks.