Kunstlikud magustajad: suhkruvabad, kuid millised hinnaga?

Kiire elutempo tõttu on paljude inimeste toit ebatervislik ning toitumiskorrad ebaregulaarsed. Menüü tervislikumaks muutmiseks võib üheks valikuks olla suhkru asendamine kunstlike magusainetega, kuna nad sisaldavad vähem kaloreid ning seega annavad ka vähem energiat ja kehakaal püsib stabiilsena. Kas see on ikka kogu tõde kunstlike magusainete kohta?
Tegelikkuses on kunstlike magusainete efekt tervisele hoopis vastupidine- nad sisaldavad küll enamasti null kalorit, kuid tõenäoliselt tõuseb kehakaal suhkru asendamisel kunstlike magusainetega ikkagi! Miks?!
Kunstlikud magusained võimaldavad pakkuda magusaid tooteid ilma kaloriteta ning on seetõttu justkui lahenduseks kaalulangetamisel. Näiteks annab tavaline limonaad umbes 150 kalorit, millest enamus tuleneb selles sisalduvast suhkrust. Sama kogus dieet-koolat annab null kalorit. Tundub, et valik on lihtne.

Kunstlikud magusained võivad olla 100- 13000 korda magusamad kui sahharoos ning igapäevane tarbimine võib viia selleni, et tavaline suhkur ei olegi enam nende kasutajate jaoks piisavalt magus ehk tekib tolerantsus, mille tulemusena vajatakse üha suuremaid magusainete koguseid. Suuremad magusainete kogused tähendavad rohkemat toidu tarbimist ning selline magusaine sõltuvus viib enamasti ka kaalulanguse asemel kaalutõusuni.
On levinud arvamus, et kaloreid mittesisaldavad magustajad võimaldavad vähendada suhkru kogust menüüs, sellest tulenevalt peaks vähenema kalorite arv, mida tarbitakse. Vähem kaloreid võimaldab säilitada soovitud kehakaalu ning seeläbi vähendada riski haigestuda südamehaigustesse ning diabeeti. Kuid nii nagu kõigi asjadega siin elus, on ka sellel väitel kaks poolt. Lisaks kaalule mõjutavad kunstlikud magusained keha ka teistmoodi.
FDA (US Food and Drug Administration) on kasutusse lubanud viis kunstlikku magustajat: sahhariin, atsesulfaam, aspartaam, neotaam ja sukraloos ning ühe naturaalse madalakalorsusega magustaja- steevia. See kuidas inimese aju nendele ainete reageerib, on väga keeruline.
Üks mure on see, et inimesed, kes kasutavad kunstlikke magustajaid, võivad asendada nn „kaotatud kalorid“ teistest allikatest pärit kaloritega, et tasakaalustada päevast vajadust. See juhtub, kuna inimesed lollitavad ennast: „Ma joon dieet-koolat, seega on okei, et ma söön kooki“. Tarbitavate kalorite hulk seea mitte ei kahane, vaid kasvab.
Samuti on võimalik, et need ained muudavad meie maitseelistusi- magusained on tugevama maitsega kui tavaline lauasuhkur. See võib viia suhkrut registreerivate retseptorite ületalitluseni. Seega inimesed, kes on harjunud tarbima magustajatega toitu leiavad, et tavalisi suhkruid sisaldavad toiduained (puuviljad) ei ole enam nii magusad, ahvatlevad ning mitte-magusad toidud nagu köögiviljad, muutuvad lausa vastumeelseks.
Veel üks trikk, mida kunstlikud magustajad meiega teevad on see, et nad panevad meid tahtma enam magusaid, kaloriteta toite. Näiteks hiljuti läbiviidud katses tarbisid osalised 21 dieet-jooki nädalas ning selletõttu oli neil kaks korda suurem tõenäosus ülekaaluks ja rasvumiseks, kui neil, kes dieet-jooke ei tarbinud.
Mitmed uuringud on näidanud, et magustajad põhjustavad kasvajaid ning metaboolset sündroomi ning teise tüübi diabeeti.
Seega ehk suhkur polegi nii halb? Suhkrut sisaldavad toiduained oma naturaalses vormis, näiteks puuviljad, on väga toitainerikkad, kõrge kiudainesisaldusega ja madala glükeemilise koormusega kehale. Teisest küljest rafineeritud suhkur, mida tarbitakse suurtes kogustes tõstab kiiresti vere glükoosi ja insuliini tasemeid, samuti triglütseriidide, põletiku mediaatorite ja hapniku radikaalide taset ning sellest tulenevalt tõuseb risk haigestuda diabeeti, kardiovaskulaarsetesse haigusetesse ning teistesse kroonilistesse haigustesse.
Nii tavalisse suhkrusse kui magusainetesse tuleks suhtuda ettevaatusega ning tarbida mõõdukalt või pigem vähem, eelistades oma toidulaual looduslikke suhkruid sisaldavaid puuvilju.