Kas treenid end õigesti?

Kas Sina tead, millest müüdid alguse saavad? Lükkame ümber 8 müüti ning vaatame, kus sellised arvamused alguse on saanud.

1. Piimhape on lihasväsimuse põhjuseks

Millest müüt alguse sai: Uuring viidi läbi ligi 100 aastat tagasi (konnade peal). Tulemuste põhjal tehti järeldus, et piimahape põhjustab lihasväsimust.

Tõde: Tegelikult ei ole piimhape väsimuse põhjustajaks, vaid energiaallikaks.

2. Raskusi on ohutum tõsta aeglaselt

Millest müüt alguse sai: Taastusravikeskustes soovitati patsientidel sooritada liigutusi aeglaselt, et anda lihastele liigutuste sooritamise harjumiseks aega. Sellest tulenevalt arvavad mõned treenerid, et aeglased liigutused vähendavad vigastuse riski.

Tõde: Seni, kuni Sa kontrollid oma liigutusi vähendad ka vigastuse tekkeriski. Paljud treenerid soovitavad oma klientidel just vastupidi – sooritada harjutusi kiires tempos. Põhjuseks on see, et lihas harjub reageerima ootamatutes olukordades ning sellisel viisil kaitsed Sa tegelikult keha vigastuste eest.

3. Kerged raskused ja pikad korduste seeriad on toonuses keha saladuseks

Millest müüt alguse sai: Kehakulturistid kasutavad kergeid raskusi ning palju kordusi kui nad valmistuvad võistluseks. Nimetatud viisil on võimalik põletada rohkem kaloreid.

Tõde: Kehakulturistid kombineerivad sellist treeningviisi enne võistlusi madala kalorsusega dieediga ning seega on neil kerge toonuses lihaseid saavutada.

4. Jõusaalis on masinate peal ohutum treenida, kui vabade raskustega

Millest müüt alguse sai: Jõusaali varustuse tootjad rõhuvad ohutusele ning iga lihasgrupi eraldi treenimisele, kuna see aitab ennetada vigastusi.

Tõde: Tegelikkuses võib masinatel treenimine vigastuse ohtu tõsta, sest pole arvestatud inimeste võimekust individuaalsel tasemel. Hantlite kasutamisel on võimalik ise sobiv raskus ning liigutuse amplituut valida.

5. Lihaskasvuks on soovitav aeg-ajal oma lihaseid šokeerida

Millest müüt alguse sai: Raske on kindlat algatajat leida, kuid arvatavasti sai alguse see kehakulturistidelt, kes avastasid, et kui nad muudavad oma treeningplaani kardinaalselt, on tulemused märgatavalt paremad.

Tõde: Aeg-ajalt harjutuste, seeriate ja korduste arvu muutmine on üks asi, kuid teadlikult äärmusliku treeningplaani kasuks otsustades on tõenäosus mitte suurenenud lihaskasvuks, vaid hoopis vigastuste tekkeks.

7. Tulemuste saavutamiseks tuleb treenida nõrkemiseni

Millest müüt alguse sai: Järjekordselt saab öelda, et süüdi on kehakulturistid. Kui nad arvavad, et rasked trennid kasvatavad lihaseid enim, siis nõrkemiseni treenimine on veel parem variant soovitud tulemusteni jõudmiseks.

Tõde: Kas olete näinud lihaselisi ehitustöölisi, kes kannaks telliseid seni, kuni nõrkevad? Ei ole mõtet viia oma treening sellisesse faasi, kus väsimusest tingitult peab raskusi pidevalt vähendama ning oht vigastuste tekkeks on mitmekordistunud.

8. Lihaste kasvuks piisab vaid lihaste pumpamisest

Millest müüt alguse sai: Sportlased märkasid, et kui nad sooritavad suurte raskustega harjutusi ning vahepeal teevad puhkepausi, kasvavad lihased kiiremini.

Tõde: Lihaseid pumbates täituvad lihased verega ja seetõttu muutuvad suuremaks. See on lühidalt kestev tunne ning näiline. Selleks, et tulemus püsiks tuleb lihastrenni teha regulaarselt. Lisaks sellele peate jälgima, mida sööte ja andma lihastele kõik kasvuelemendid, mida need vajavad.

9. Põlved ei tohiks kunagi minna üle varvaste

Millest müüt alguse sai: Kuna kükkide ja väljaastete ajal juhtus tihti vigastusi, võeti kasutusele ennetusmeetod.

Tõde: Kõik inimesed ei saa seda jälgida, sest inimeste pikkus ja painduvus on erinev.