Alkohol nõrgestab meie immuunsussüsteemi

Inimese immuunsüsteem on kogu keha haarav keeruline kaitsesüsteem, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate ja võõrvalkude eest. Selle moodustavad erinevad rakud, mis koonduvad immuunorganitesse, nagu luuüdi, tüümus ehk hark­elund, põrn, lümfisõlmed ja limaskestadega seotud lümfikude (nt kurgumandlid ja ussripik).

Iga päev puutume kokku tuhandete haigustekitajatega, nii viiruste kui ka bakteritega. Nahk ja limaskestad moodustavad organismi kokkupuutel nakkustega nende vastu mehaanilise ja keemilise barjääri, kuid mõni haigustekitaja suudab tõkked läbida ja organismi tungida. Esimesel kokkupuutel haigustekitajatega kulub immuunsüsteemil aega, enne kui hakatakse tootma antikehi. Seetõttu jõuavad need kehas levida ja tekitada põletikuga palju kahju. Osal immuunsüsteemi rakkudest on nn immunoloogiline mälu ehk võime jätta meelde haigustekitajaid. Seetõttu reageerib immuunsüsteem teistkordsel kokkupuutel samade pisikutega palju kiiremini ning inimene ei haigestu üldse või haigestub märksa nõrgemal kujul.

Immuunsüsteemi nõrgestab alatoitumus (eeskätt valgu vähesus), pidev ülekoormus ja krooniline väsimus vähendavad organismi vastupanuvõimet ja seda eriti just viirushaigustele. Samamoodi mõjutavad immuunsüsteemi toimimist krooniline alkoholi tarvitamine ja suitsetamine (ka passiivne suitsetamine).

Varasemad uuringud on näidanud, et kolmandikul mõne traumaga haiglasse sattunud patsientidest on veres alkoholi ning et purjutamine suurendab kukkumiste, põletuste, kuulihaavade, autoõnnetuste ja teiste traumaatiliste vigastuste riski.  Kuid lisaks nende vigastuste riski tõstmisele vähendab purjutamine keha võimet traumaatilistest vigastustest taastuda. Uuringud on näidanud, et purjutamine pikendab haavade paranemisaega, suurendades verekadu ja tehes patsiendid nakkustele vastuvõtlikumaks.  Samuti näitavad uuringud, et purjutajad saavad suurema tõenäosusega traumaatiliste vigastuste tagajärjel surma.

Medical News Today kirjutab, et purjutamise all mõeldakse sellise alkoholikoguse tarbimist, mis tõstab alkoholisisalduse veres üle 0,08 promilli. Naiste puhul tähendab see tavaliselt umbes kahe tunni jooksul tarbitud nelja jooki ja meeste puhul kahte jooki.

Loyola ülikooli Chicago Stritch meditsiinikooli alkoholi uurimisprogrammi juht Elizabeth Kovacs märkis, et kuigi inimesed teavad, kuidas alkohol mõjutab nende käitumist, siis alkoholi kahjulikule mõjule immuunsüsteemile mõeldakse vähe.  Loyola ülikooli uuringu tarbeks, mille tulemused avaldati ajakirjas Alcohol, värbasid teadlased kaheksa meest ja kahesa naist keskmise vanusega 27. Iga osaleja jõi 4-5 pitsi viina, mis on piisav, et klassifitseeruda purjutamiseks.

Seejärel, 20 minutit pärast suurima joobe saavutamist võtsid teadlased osalejatelt vereproovid ning täheldasid, et nende immuunsüsteemid olid muutunud aktiivsemaks. Katsealuste immuunvastust mõõdeti ka kaks ja viis tundi pärast suurima joobe saavutamist ning nii leiti, et selleks ajaks olid nende immuunsüsteemid muutunud hoopis vähem aktiivseks kui kaines olekus. Sellised ajavahemikud valiti vereproovide võtmiseks seetõttu, et just sel ajal satuvad joobes inimesed kõige sagedamini traumapunktidesse.