Kõrge kolesteroolitasemega seotud terviseriskid

Kolesterool on oluline komponent keha normaalseks funktsioneerimiseks, olles ehitusmaterjaliks raku membraanidele; paljude hormoonide koostisosaks ning osaledes ainevahetusprotsessides. Tervisele on ohtlik kõrgenenud kolesterooli tase ehk hüperkolesteroleemia. Põhjamaa rahvastel on kõrgem kolesteroolitase osaliselt seotud pärilikkuse ja geneetilise baasiga. Vanasti, kui mugavusi oli vähem, tuli kõrge kolesterooli tase kasuks, et külmas kliimas vastu pidada. Tänapäeval ei erine kontoritöö Eestis oluliselt samalaadsest tööst Lõuna- Euroopas. Seetõttu pole selline külmakaitse enam vajalik, kuid geenides ja organismis on see endiselt sees.

Tervisele ei ole ohtlik mitte kolesterool, vaid selle kõrgenenud tase. Kõrge kolesterooli tase on tervisele kahjulik, sest soodustab aterosklerootiliste naastude teket veresoonte seintel, mis on põhjustatud LDL- kolesterooli ladestumisest. See omakorda takistab verevoolu ja põhjustab veresoonte lupjumist, mis viib kõrgvererõhu tõveni, insuldi või infarktini. HDL- kolesterool, on vastupidise toimega ning viib tekkinud LDL- kolesterooli ladestused verest välja.

Kõrge kolesterooli tase mõjutab peale südameveresoonkonna ka teisi veresooni, nt unearteri, pea, neerude, jalgade veresoonte tööd. Oluline on teada oma kolesteroolitaset, eriti neil, kel esineb ka teisi ateroskleroosi riskifaktoreid, lisaks mehed peale 35. ja naised pärast 45. eluaastat, ning vajadusel osata seda langetada. Nii on võimalik vähendada suremust, invaliidsusriski, tervistada südame, aju ja teiste organite tööd. Normaalne üldkolesterooli tase on alla 5mmol/L, nn. halva kolesterooli (LDL) tase alla 3,0 mmol/L. Üldkolesterooli taset 5,0-6,0 mmol/L võib pidada piirtasemeks, mille kahjulikkust hinnatakse sõltuvalt teistest riskifaktoritest.

Mõõdukat kolesterooli taseme tõusu inimene ise ei tunne. Kui kolesterooli tase on väga kõrge, võib juhtuda, et kolesterool ladestub silmade ja kõõluste juures. Kui riskifaktorid puuduvad ja kolesteroolitase on varasemalt normis olnud, kontrollitakse seda  iga 5 aasta tagant. Kui ilmnevad mingid riskifaktorid, näiteks südamehaigus, tuleks taset kontrollida iga aasta.  Kõrget kolesterooli tuleks käsitleda kui haigusseisundit ja püüda seda dieedi või ravimitega alandada. Sellisel juhul tuleks vereanalüüsi korrata iga 3- 6 kuu tagant. Kolesterooli mõju tervisele aitab vähendada ka teiste ateroskleroosi riskifaktorite nagu kõrgendatud vererõhu ja veresuhkru taseme normaliseerimine, suitsetamisest loobumine ja kaalu alandamine.

Algstaadiumis saab kõrgenenud kolesterooli tasemega võidelda ise. Alustada tuleks madala kolesterooli sisaldusega dieedist. Üldine soovitus on, et 1/3 rasvadest võiks pärineda loomsetest allikatest ja 2/3 taimsetest allikatest. Kolesteroolitaseme alandamiseks soovitatakse toiduaineid, mis on vähese kolesterooli ja madala küllastunud rasvhapete sisaldusega. Küllastunud rasvad, mida leidub tavaliselt rasvastes piimatoodetes ja lihas, muutuvad organism kolesterooliks. Dieedi oluliseks komponendiks on kiudaineterohke toit nagu aedviljad, puuviljad, kala (ka rasvane) ja teraviljatooted. Nendes toiduainetes on vähem (või ei ole üldse) kolesterooli. Taimed sisaldavad fütosteroole, mis aitavad kolesterooli taset alandada. Toiduaintest tuleks piirata munade ja või tarbimist. Piimatoodetest imendub kolesterool väga kiiresti ning satub praktiliselt otse verre. Seetõttu piimatoodete tarbimisel eelistada madala rasvasisaldusega tooteid nagu kohupiim (0% või 5%), 1,5%- ne piim, rasvata jogurt, rasvata või 1%- ne keefir, madalama rasva sisaldusega juust. Täielikult tuleks loobuda majoneesist, kohupiimapastadest, kohukestest, saiakestest, kõrgema sordi jahust tehtud leivast, krevettidest, kalmaaridest, tahkest margariinist, koorejäätisest, tortidest, peekonist, kommidest.

Kolesteroolitase ei sõltu alati kehakaalust. Ka saledal inimesel võib olla kõrge kolesterooli tase. Uuringud näitavad, et tulemused on paremad, kui ühendada dieedi pidamine füüsilise koormusega, sest kehaline aktiivsus on oluline kolesterooli reguleerimisel. 30 min kõndimist kiiremas tempos 5 korda nädalas pulsiga 120 – 130 l/min, vähendab kolesterooli isegi rohkem kui dieet.

Kolesterooli taseme alandamine võtab aega. Organismil on vaja aega, et reageerida  dieedile ja eluviisi muutustele. Toitumist jälgides, kolesterooli alandamise eesmärgil, saavutatakse märgatavad tulemused 3- 6 kuuga. Kui kolesteroolitase dieedi ja füüsilise aktiivsuse tõstmise abil ei normaliseeru, tuleks pöörduda arsti poole, kes kirjutab retseptiravimid. Kolesterooli alandamiseks lisaks dieedile võib kasutada ka toidulisandeid, mis sisaldavad taimseid fütosteroole. Soovitatav on manustada 2- 3g fütosteroole päevas, 3- 4 nädalat.

Kolesterool ja diabeet

Suhkruhaigetel, eriti II tüübi diabeetikutel, esineb tavalisest enam südameveresoonkonna kahjustusi ja sellest tulenevaid haigusi. Südame-veresoonkonna haigusi põhjustab suurel määral kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõus. Lipiidide ainevahetuse häire ehk düslipideemia korral halbade vererasvade (LDL- kolesterool) hulk suureneb ja hea ehk HDL- kolesterooli tase langeb Muutusi vererasvade tasemes esineb 70% suhkruhaigetest. Ateroskleroos on üheks sagedamini esinevaks diabeediga kaasuvaks haiguseks. Selle tagajärjel võivad tekkida südameinfarkt, ajuinsult, alajäsemete arterite ummistus. Ateroskleroosi teket aitab ennetada  veresuhkru, vererõhu ja triglütseriidide ning kolesterooli tasemete stabiilsena hoidmine. Diabeetikud peavad kolesteroolitaset hoolikalt jälgima ning vältima selle tõusu. Kolesterooli ja triglütseriidide taset tuleks kontrollida vähemalt korra aastas.

Kui kolesterooli tase on pidevalt kõrge (üle 8-10 mmol/l), siis on põhjuseid rohkem kui ainult suhkruhaigus. Vererasvade ainevahetushäire võib olla suhkruhaigusest täiesti sõltumatu pärilik haigus ning seda ka diabeetikul. Seetõttu on oluline teada ka oma geneetilist tausta ja haigusi, mida lähisugulased on põdenud. Kolesterooli taset tõstavad ka kilpnäärme alatalitlus ja maksahaigused, samuti mõned ravimid. Rasvainete sisaldus veres tõuseb ka vanusega.