Sportliku eluviisiga inimese peamised toitumisvajadused I osa

Mitmekesine toit, mis on kooskõlas organismi vajadustega, on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks. Sportlasele on optimaalne toitumine edu saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega kui enamiku muude elualade esindajatele.

Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet.

Peamised vajadused, mida inimese toit rahuldama peab ning millega ka sportlasel oma toidusedeli koostamisel arvestada tuleb, on järgmised:

päevane energiavajadus;
vajadus niinimetatud ehitusmaterjalide järele;
vajadus ühendite järele, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli, kuid  mis omavad suurt tähtsust organismi normaalse talitluse tagamisel;
vajadus säilitada organismi vedelikutasakaal.

Organismi energiavajaduse rahuldamine

Inimese keha üldises energiakulus eristatakse kolme peamist komponenti: ainevahetusele kuluv energia, kehalise aktiivsusega ning toidu omastamisega seonduvat energiakulu. Toiduga saadav energiahulk peab olema piisav, et kõiki neid vajadusi katta. Individuaalselt vajalik toiduenergia kogus sõltub inimese vanusest, soost, kehakaalust, pikkusest ja kehalise aktiivsuse määrast.

Tulenevalt treening- ja võistluskoormusest, on sportlase kehaline aktiivsus ja sellest tulenevalt ka toiduenergia vajadus, võrreldes samasoolise, sama vanusega, kehakaalu ja pikkusega inimesega, enamasti märgatavalt suurem. Näiteks ca 70 kg kehakaaluga ja kerge kehalise koormusega seotud kutsetööd tegeva 20–25 aastase mehe ööpäevane toiduenergia vajadus on ligikaudu 2800 kcal. Samas on Rootsi rahvuskoondise meesmurdmaasuusatajate üldiseks energiakuluks võistlus­hooajaeelses treeningulaagris mõõdetud kuni 8000 kcal ööpäevas. Tour de France’i ülipikkadel distantsidel jalgrattaspordis võivad sõitjad üksikutel päevadel kogeda veelgi suuremat energiakulu. Niisuguseid koormusi on sportlastel võimatu taluda kui toit keha energiavarusid igaks järgnevaks päevaks taastada ei suuda. Oluline on mitte üksnes toidu kogus, vaid ka selle optimaalne toitaineline koostis.

Organismi varustamine ehitusmaterjaliga

Peamiseks ehitusmaterjaliks organismis on valgud, mis omakorda pannakse kokku väiksematest ühenditest, aminohapetest. Valgu sünteesi- ja lammutustegevuse vahekorrast sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad ja nõrgenevad. Valgu taseme normaalse seisundi säilitamiseks ja arenguvõimaluse tagamiseks vajab organism ehituskive ehk toitaineid.

Täiskasvanud naine vajab päevas ligikaudu 0,75 grammi valke kilogrammi kehakaalu kohta, mees 0,84 g/kg. Treeningukoormuste suurenedes kasvab ka valguvajadus. Kuigi valkude, kui organismi ehitusmaterjalide roll, on kõige silmatorkavam, on samasugune tähtsus ka paljudel muudel toitainetel. Näiteks kaltsiumil, mida täiskasvanud mehe kehas leidub enam kui kilogramm, kuulub luude koostisse ja annab neile omase tugevuse.