Suitsetamine muudab rumalamaks

Neuropsycho- pharmacology ajakirjas avaldatud uuring näitas, et noortel täiskasvanud suitsetajatel võib suitsetamisest ja sõltuvusest tulenevalt avalduda ajustruktuurides muutusi. Sellised muutused võivad esineda ka neil, kes on suitsetatud suhteliselt lühikese aja jooksul.

Neurobioloogilised muutused, mis varases täiskasvanueas suitsetamise tõttu tekivad, on aluseks faktile, miks just noores eas suitsetama hakanud inimestel on sigarettidest nii raske loobuda.

Prantsusmaa teadlaste uurimistöös leidis kinnitust tõsiasi, et suitsetamine kahjustab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset tervist. Ligikaudu 5000 inimese vaimse võimekuse testide ja uuritute suitsetamisharjumuse kõrvutamine näitas, et tubakatooteid tarvitavad inimesed said võrrelduna nende mittesuitsetavate ea- ja sookaaslastega erinevat tüüpi standardsetes mälu- ja keelevõimekustestides keskmiselt märkimisväärselt madalamaid tulemusi. Uurimistööst selgus üheselt, et suitsetamine on otseselt seotud vaimse võimekuse langusega keskeas ja dementsusriski olulise suurenemisega kõrgemas vanuses. Uuringusse kaasatud inimesed olid selle alguses 35- 55 aastased ning neid jälgiti kuni 17 aasta vältel.

Šoti uurija professor Lawrence Whalley poolt läbi viidud uuringu käigus, mis kestis üle 60 aasta, jälgiti 465 inimest- pooled neist olid suitsetajad, pooled mittesuitsetajad. Vaatlusaluste mõttekiirust testiti esimest korda siis, kui nad olid 11- aastased, viimast korda aastal 2002, kui nad olid 64-aastased. Suitsetajad esinesid kõigis viies kategoorias silmnähtavalt halvemini kui need, kes olid suitsetamise maha jätnud või polnud üldse kunagi suitsetanud. Kui arvesse võeti ka sotsiaalne taust, nagu haridus, töö, alkoholi tarbimine, olid suitsetajad ikkagi kehvema mõistusega kui mittesuitsetajad. Selliste tulemuste põhjuseks võib olla see, et suitsetajate aju saab vähem hapnikku kui mittesuitsetajatel.