Spordiarstide soovitused istuva eluviisiga inimestele kehalise treeningu alustamiseks I osa

Tamara Janson

Ekspertide arvamuste kohaselt mõjutab elustiil tervislikku seisnudit 50-60% ulatuses. Tervisliku eluviisi komponentide hulka, mis täielikult alluvad indiviidi kontrollile ja otseselt mõjutavad tervist, kuuluvad korrapärane töö- ja puhkerežiim, ratsionaalne toitumine, optimaalne kehaline aktiivsus, loobumine kahjulikest harjumustest, seal hulgas psühhoaktiivsete ainete kasutamisest (suitsetamine, alkoholi tarbimine jm).

Kehaliselt aktiivset eluviisi on aastaid propageeritud kui üldise tervise ja funktsionaalse võimekuse parandajat. Oluliseks tuleb pidada liikumise kasulikkust krooniliste haiguste ennetamiseks. Seevastu kehalist inaktiivsust on seotud selliste südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoritega nagu kõrgenenud arteriaalne vererõhk, ülekaalulisus, üld- ja madalatihedusega kolesterooli kõrge veretase jt. Epidemioloogilised uuringud südame-veresoonkonna haiguste levimusest on tõestanud, et kehaline inaktiivsus on riskifaktoriks kardiovaskulaarsete haiguste tekke osas ning on lisaks näidanud regulaarse aeroobse kehalise aktiivsuse tähtsust nimetatud haiguste ennetamisel. Regulaarne, mõõdukas harjutamine, või harjumusliku kehalise aktiivsuse tõstmine omab potentsiaali parandada inimeste elu kvaliteeti läbi igapäevaeluks vajaliku kehalise võimekuse suurendamise.

Kehalise aktiivsuse ohutuse kriteeriumid

Treeningprogrammi alustamisele peaks eelnema seisundi ja vajaduste määratlemine. Tegutsemiskava koostamisel võiks lähtuda järgmistest sammudest:

määrata võimalikud vastunäidustused treeningu alustamiseks. Võib juhtuda, et vajatakse täiendavat meditsiinilist uuringut, hindamaks tervisliku seisundiga seotuid riske kehalise treeningu alustamisel
määrata kehaline võimekus, seal hulgas südame-veresoonkonna süsteemi funktsionaalne võimekus
määrata sobiv treeningtüüp ja -intensiivsus
kindlustada treeningprogrammi ohutus
tõsta oma motivatsiooni treeningprogrammi alustamiseks ja jätkamiseks (selgitamine ja hindamine treeningust saadud tulu oma tervisele ja fitnessile).

Tervisliku seisundi kindlaks määramine on vajalik, et jõuda selgusele, kas treeninguks on ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Ranged vastunäidustused treeninguks on seotud tõsiste tervise probleemidega. Nende hulk ei ole suur ja tihti need olukorrad ei välista kehalise aktiivsuse eriliikide kasutamist nagu näiteks ravikehakultuur, arendus- ja liikumisteraapia jm.

Treeningu alustamise üldiste rangete meditsiiniliste vastunäidustuste hulka kuuluvad:

ägedad infektsioonhaigused, või kroonilised haigused ägenemise faasis
südame-veresoonkonna süsteemi haigused
kesknärvisüsteemi orgaanilised kahjustused (halvatus, epilepsia)
pahaloomulised kasvajad
hingamiselundite haigused (sagedaste hoogudega bronhiaalastma)
seedetrakti haigused ägenemise faasis (põletikud, haavandid)
maksa- ja sapiteede haigused ägenemise faasis
neeru- ja kuseteede haigused neerude puudulikkuse tunnustega või operatiivset sekkumist vajavate neerukivitõve tunnustega
endokriinsüsteemi haigused (diabeedi ja rasvumise rasked vormid)
tugi- ja liikumissüsteemi haigused, millega kaasuvad tõsised funktsiooni häired ja valusündroom
rasked veeni põletikud (tromboflebiit) troofiliste naha haavanditega
glaukoom
rasked psüühilised haigused

Kõigil juhtudel peab kehalist inaktiivsust vältima otstarbeka kehakultuuri abil.