Liigume aktiivse eluviisi suunas

Igaüks võib mingit laadi füüsilisest liikumisest kasu saada ja parandada oma üldist tervist ning heaolu. Tuleb leida treeningstiil, mis on nauditav ning kutsub liikuma. Kas sobivad rohkem rühmatreeningud, meeldib tegutseda iseseisvalt jõusaalis või joosta omas tempos värskes õhus? Meeles tuleb pidada, et ainult nauditav tegevus jääb püsima.

Paljud inimesed otsustavad mõne spordiklubi saalis treenimise kasuks. Sellisel juhul pole kartust, et halb ilm saab trennist kõrvale hiilimise põhjuseks. Lisaks on enamikes treeningsaalides instruktorid, kelle ülesandeks on tagada, et kõiki harjutusi sooritatakse ohutult ning õigesti. Soovi korral võib treenerilt paluda individuaalset treeningprogrammi ja personaalset toitumiskava. Unustada ei tohiks, et sportimisest tuleva kasu saamiseks ei pea tingimata käima spordisaalis või -klubis. Energiline kõndimine, tantsimine, sportmängu harrastamine, aias toimetamine ning trepist käimine on samuti kasulikud. Lisaks üldharrastatavatele spordialadele nagu jooksmine, jõutreening, aeroobika, ujumine ja rattasõit, on mitmeid teisi liikumisel põhinevaid treeningviise. Näiteks rahulikud madala pulsiga treeningud – BodyBalance või jooga – mis aitavad hoida lihaste toonust ja painduvust ning sisaldavad meditatiivseid ja lõdvestavaid komponente.

Hea treeningkava koosneb kolmest komponendist:

Kardiovaskulaarne treening (kõndimine, sörkimine, aeroobika, rattaga sõitmine, ujumine).
Vastupidavustreening (jõuharjutused).
Venitamine (painduvuse parandamiseks).

Treeningu alustamine ja lõpetamine

Iga treening peaks algama ja lõppema venitusharjutustega, et alguses lihaseid soojendada ja lõpus neid lõdvestada. Soojendus ei tohiks kesta üle 8 – 10 minuti ega olla väsitav. Soojenduseks võib olla sörkjooks, rahulikus tempos aeroobika harjutused, aeglane rattasõit või ujumine. Lihaste üles soojendamine vähendab vigastuste ohtu ning suurendab verevoolu südamesse.

Aeroobne treening

Aeroobse treeningu eesmärgiks on parandada hapniku liikumist koos verega lihastesse, parandada lihaste võimet hapnikku kasutada ja tõsta taastumise kiirust.

Jõutreening

Regulaarne jõutreening aitab lihaseid arendada ja toonuses hoida, alandades samal ajal keha rasvasisaldust ning suurendades lihaste tugevust. Jõutreening peaks sisaldama harjutuste sarju, mis koosnevad 8 – 12 kordusest. Alustades on soovitatav teha igast harjutusest üks seeria ning vastupidavuse suurenedes tõsta seeriate arvu kolmeni. Alustada tuleks kergemate raskustega ning neid aja jooksul vähehaaval suurenda.

Õige toitumine ja treening

Enne treenima asumist veendu, et oled tarbinud piisavalt vedelikku. Oluline on ka trenni ajal jälgida, et jooksid piisavalt vett (vähemalt 150 – 250 ml iga 15 minuti järel). Soovitatav on süüa 2h enne treeningu algust. Personaalse toitumisplaani koostamise osas on soovitatav pöörduda treeneri poole.

Leia endas püsivus

Enamik inimesi on alguses sportimisest väga vaimustunud, kuid mõne nädala või kuu pärast kipub see taanduma.

Mõned soovitused, mis aitavad hoogu säilitada:

Harrastada sporti, mis meeldib.
Mitte üle pingutada.
Seada väikeseid, kuid saavutatavaid eesmärke. Pärast esimeste eesmärkide saavutamist on motivatsioon suurem.
Seada sportimine prioriteediks ning planeerida tegevus igapäevaellu. Aeg ei teki ise, aega tuleb võtta!
Treenida koos teistega, kaasata sõber või käia rühmatreeningutes.
Spordiklubiga liitudes veenduda, et see sobib seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Vältida haigena treenimist.
Puhkus on oluline, igapäev ei ole vajalik trenni jõuda.