Kuidas alkohol mõjutab meie und?

Kui Sa varem arvasid, et alkohol aitab Sul kergemini uinuda, siis uued uuringud näitavad, et tegelikult segab alkohol Sinu und.

Une kvaliteedile ja kvantiteedile on alkoholil nii lühi-kui ka pikaajaline mõju. Õhtul tarbitud alkohol kiirendab küll une saabumist, kuid ei lase vallanduda unenägude ehk REM-und (rapid eye movement). Unenägude uni on hädavajalik inimese vaimse tervise jaoks ning kognitiivsete võimete taastumiseks.

Kui õhtune alkoholiannus on olnud piisavalt suur, võib uni öö esimesel poolel olla väga sügav, inimene magab justkui oimetult, mistõttu keha “unustab” end unefaaside vahetumisel keerata. Pikaajaline surve radiaalnärvile õlavarre piirkonnas võib soodustada käe “äramagamist” ehk “laupäevaöö paralüüsi”, mille tõttu käe funktsioon võib kahjustuda.

Selline sügav uni kestab enamasti vaid hilisööni. Varahommikul läheb uni ära ning lõppkokkuvõttes on õhtune napsitaja ikka hommikuks välja puhkamata. Põhjuseks on alkoholi kõrvaproduktide kuhjumine organismis.

Öö teisel poolel põhjustavad alkoholi võõrutusnähud ehk pohmelus üldise halva enesetunde (nõrkus, peavalu, suu kuivus jne) pindmise, katkestustega ning enama REM-une hulgaga une. Magaja võivad unest äratada ka mao ärritusnähud, peavalu ning täitunud põis. Suureneneb kukkumise risk, näiteks voodist üles tõustes.

Kui alkohol öö esimesel poolel soodustab uinumist ja süvendab und, siis öö teisel poolel see lühendab und ja halvendab une kvaliteeti.

Londoni unekeskuses uuringu läbiviinud teadlased kinnitavad, et alkohol segab meie unetsükleid. Kuigi alkohol kiirendab uinumisaega ja uni on väga sügav, röövib see inimestelt kõige nauditavama unetsükli – unenägude faasi. Kui alkoholi liiga tihti tarvitada, võib see tekitada isegi unetuse.

Alkoholi ebasoodsad toimed on enam väljendunud vanematel inimestel, sest neil püsivad alkoholisisaldused veres ja ajus kõrgemad kui noortematel. Alkoholi toime kehale ja psüühikale võib jätkuda ka siis, kui alkoholisisaldus veres on jõudnud nullini.

Miks purjus inimene norskab?

Paljud on märganud, et pärast alkoholi joomist hakkavad norskama ka need, kes tavaliselt seda ei tee. Neil, kellel esineb uneaegseid hingamishäired (näiteks uneapnoehaigust) või muid unehäireid, neil süveneb selliste häirete hulk ja raskus alkoholi toimel.

Alkohol lõdvestab neelu-ja kurgupiirkonna lihaseid ning sarnaselt uinutite-rahustitega vähendab alkohol aju tundlikkust hapnikupuudusele, mistõttu kehaomased hingamishäirete vastu võitlevad kaitsemehhanismid on alla surutud.