Alkohol ja tervis

Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas esirinnas, seetõttu on ka alkoholisõltuvuse levik Eestis Euroopa Liidu keskmisest kindlalt kõrgemal.

Alkoholi tarbimise enamlevinud põhjusteks on pingete ja stressi leevendamine, lõõgastumines ning meeleolu tekitamiseks. Hetkelise lõõgastuse tõttu unustame alkoholi tegelikud riskid meie tervisele nii täna kui pikemas plaanis. Alkohol häirib oluliselt meie keha toitainete tasakaalu, viies välja olulisi biomolekule ning takistades nende imendumist. Toitainetega seotud häired viivad pikapeale hea tervise.

Alkohol kahjustab meie tervist, kuna selles sisaldub etanool. Seega ei ole vahet, kas tarbid lahjat või kanget alkoholi, neis mõlemas on etanool ning terviserisk ja –kadu sõltuvad eelkõige ärajoodud etanooli kogusest.

Iga inimese organism on erinev ja see, kuidas mõjutab alkohol organismi, sõltub väga oluliselt inimese soost, vanusest ning füsioloogilistest iseärasustest. Sõltuvused tekivad erinevatel inimestel erinevalt ehk ühed inimesed kalduvad sõltuvusse jääma, teised mitte. See on korraga seotud nii keskkonnatingimuste kui geenidega. Samuti peab alkoholi tarbimisel arvestama, et naiste organismi alkoholitaluvus on meeste omaga võrreldes palju väiksem.

Tervisearenguinstituudi väljatoodud täiskasvanud inimese riskipiirid:

Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
Mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 ja naised rohkem kui 2 alkoholiühikut päevas
Päevakoguseid ei tohi “tallele panna”, et need siis ühekorraga ära juua.

Samas tuleks meeles pidada ka seda, et sellised normid kehtivad tervele täiskasvanule. Igasugused haigusseisundid ning tarvitatavad ravimid mõjutavad oluliselt alkoholi toimet ning tagajärgi.

Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista.

Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski.

Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.
Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.
Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.

Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele
Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad.
Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega.
Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga.
Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral.

Lisaks mõjutab liigne alkohol oluliselt ka meie väljanägemist. Alkoholil on dehüdreeriv ehk kuivatav mõju, mis muudab naha halliks ja elutuks. Loobudes liigsest alkoholist olete hommikul puhanum ja näete parem välja. Jume on parem, nahk on kaunim ning juuksed ja küüned tervemad.

Järjepideval suurte alkoholikoguste tarbimisel on esmased tervislikud muutused väsimus, halvenenud suhted lähedastega, halvenenud füüsiline vorm, ülekaal, kõrgenenud vererõhk, viljakus ja mäluprobleemid. Pidev alkoholitarvitamise riskipiiride ületamine on tervisele ohtlik. Näiteks suureneb risk seedeorganite haiguste, eriti maksahaiguste tekkeks, samuti kasvab risk pahaloomuliste kasvajate ja südame- ning veresoonkonnahaiguste, sh infarkti, insuldi, südame rütmihäirete ja äkksurma tekkeks.. Kannatada võivad inimsuhted, tööalane võimekus, suureneb vigastuste ja vägivalla oht ning märkamatult võib välja kujuneda alkoholisõltuvus.

Tervist kahjustav joomine algab sageli kardetust palju väiksematest alkoholikogustest. Tervise seisukohalt pole vahet, milliseid jooke pruukida, etanool mõjutab inimest ühtmoodi. Arvamus, et kui end mitte purju juua, ei tee alkohol midagi halba, on vale. Kui nautida igal õhtul veini või õlut, on seda tegelikult inimese organismi jaoks liiga palju ja pikemas perspektiivis võivad sind tabada tõsised tervisekahjustused. Seega pole alkoholi tarvitamine kunagi lõpuni riskivaba. Seega, mõtle enne kui jood!

Alkoholitarbimise vähendamisel on palju eeliseid:

Väheneb haiguste tekke risk
Väheneb vigastuste tekke ja joobes juhtimise risk
Paraneb südame- ja veresoonkonna seisund
Vähenevad seedeelundkonna probleemid
Väheneb stressitase
Tugevneb immuunsüsteem
Kehakaalu on kergem kontrolli all hoida
Paraneb une kvaliteet
Meeleolu paraneb, esineb vähem meleolu kõikumisi
Töövõime paraneb
Paranevad suhted lähedaste ja lastega
Säästad raha
Oled heaks eeskujuks oma lastele
Kaunim välimus
Sperma kvaliteet paraneb
Hambad jäävad terveks
Sul on rohkem aega uuteks ettevõtmisteks

Soovitused alkoholitarbimise piiramiseks:

Hoidu võimalusel sündmustest, kus tavaliselt tarvitatakse palju alkoholi
Hoidu päeva lõpus tööpingete leevendamisest alkoholiga, korralda endale mõni teine lõõgastav tegevus, näiteks trenn või kino. Lugemine, lastega tegelemine, hea muusika aitavad mõtteid tööasjadest märksa paremini eemale juhtida
Planeeri asendustegevusi nendeks hetkedeks, mille puhul tavaliselt alkoholi tarvitaksid
Kui sa oled tüdinud või stressis, mine joomise asemel jalutama
Ära joo alkoholi janu kustutamiseks ja hoidu soolastest snäkkidest – need teevad januseks
Söö enne alkoholi joomist, see tekitab täiskõhutunde ja sa jood vähem
Joo alkoholivaba jooki enne iga alkohoolse joogi tarvitamist. Samuti tarbi piisavalt vett alkoholijoomise vahepeal
Joo madalama alkoholisisaldusega tooteid või lahjenda jooke
Hoidu sõpradest, kes joovad palju ja harjuta alkoholist keeldumist
Hoidu „kõik-võtavad-joomisest“ ja muudest joomismängudest
Ära hoia kodus alkoholi tagavarasid. Nendeta on lihtsam kiusatusele vastu panna
Kui jood, siis joo aeglaselt. Keskendu joogi maitsele, mitte toimele.
Välja minnes alusta esimese joogiga võimalikult hilja, mitte kohe pärast tööpäeva lõppu

Kui tundub, et üksi on raske alkoholitarvitamist piirata, siis leia inimene, kellega on Sul kerge avameelselt rääkida ja kellelt saad abi küsida. See inimene võib olla Sinu elukaaslane, sõber, kolleeg või keegi Sinu tuttavatest. Kõige olulisem on probleemi tunnistamine ja julgus abi küsida.