5 põhjendust, miks naised elavad kauem kui mehed

Juba üle 300 aasta pälvib teadlaste tähelepanu fakt, et meeste eluiga on naiste omast lühem. Kui 1662. aastal hakati Londonis kirikuraamatuid uurima, kus olid sünnid ja surmad kirja pandud, jõuti järeldusele, et kuigi naised sünnitavad ja on sagedamini haiged, surevad nad ikkagi kõrgemas eas.

Suurim vahe meeste ja naiste eluea pikkuses on Jaapanis, Ameerikas ja Prantsusmaal, kus naised elavad meestest keskmiselt 5-10a vanemaks. Minimaalne eavahe on Kagu-Euroopas, kus see on alla 5a.

Jaapani uurijad väidavad, et meeste eluiga lühendab keha kaitsevõime nõrgenemise tõttu suurenev vastuvõtlikkus haigustele. Selle väite tõestamiseks viidi läbi uuring, mille eesmärk oli teha kindlaks, kas vanusega seotud muutused immuunsüsteemis võiksid seletada erinevusi meeste ja naiste keskmises elueas. Teadlased analüüsisid 356 terve 20-90 aasta vanuse mehe ja naise vereproove. Mõõdeti valgevererakkude hulka ja tsütokiine ehk molekule, mis interakteeruvad immuunsüsteemi rakkudega, et reguleerida keha vastust haigustele. Valgevererakkude arv vähenes vananedes mõlema soo esindajatel. Selles languses leiti immuunsüsteemi kahe võtmekomponendi korral meestel ja naistel erinevusi. Erinevused avaldusid T-rakkude hulgas, mis kaitsevad keha nakkuste eest, ja B-rakkude hulgas, mis eritavad antikehi. T- ja B-lümfotsüütide vähenemine oli meestel kiirem, niisamuti ka kahe tsütokiini taseme langus. CD4 rakkude ja loomulike tappurrakkude (loomulikku immuunsust tagavad lümfotsüüdid, mis on võimelised hävitama teisi rakke ilma eelneva immunoloogilise kogemuseta) hulgad näitasid vanuse kasvades tõusutendentsi, naistel oli see suurenemine aga kõrgem kui meestel.

Inimese immunoloogilised parameetrid võiksid näidata tema tegelikku bioloogilist vanust. Sellised parameetrid muutuvad meestel ja naistel erinevalt. See, et naiste immuunsüsteem nõrgeneb aeglasemalt, on kooskõlas nende pikema elueaga.

Toome välja veel teisigi põhjuseid, miks naised elavad kauem kui mehed.

Juba eostamisest alates on naised elujõulisemad

Poisse eostatakse 2,5 korda rohkem kui tüdrukuid, kuid neil on suurem tõenäosus haigestuda infektsiooni ning teistesse haigustesse, mistõttu lõpptulemus jääb võrdne.

Naised ei ole nii hulljulged kui mehed

Meeste suremuse üheks põhjuseks on õnnetused, mis tulenevad liigsest riskikäitumisest. Naistel on õnnetustest põhjustatud surmad 6ndal kohal, meestel 3ndal kohal. Bioloogilisest vaatenurgast põhjendatult on põhjuseks otsimikusagara aeglasem areng, mis võtab osa käitumise planeerimisest ja riskide hindamisest. Sellest tulenevalt võtavad mehed palju rohkem riske, kui naised.

Naised haigestuvad südamehaigustesse hiljem kui mehed

Südamehaigused on surmapõhjustena esikohal nii meestel kui naistel, kuid mehed haigestuvad varem – 30-40ndates eluaastates. Naised seevastu umbes 10 aastat hiljem. Kuni menopausini kaitsevad naisi östrogeenid, mis hoiavad arterid tugevate ja elastsetena.

Naistel on tugevam sotsiaalvõrgustik

2010ndal aastal läbiviidud uuringus selgus, et inimestel, kellel on palju sõpru on 50% väiksem tõenäosus varakult suremiseks. Meestel on kombeks oma stressi ja muresid endale hoida, vastupidiselt naistele, kellele meeldib oma emotsioone ja mõtteid jagada.

On ka üks erand – abielumehed. Kuna abielus mehed jagavad oma mõtteid naistega rohkem, on ka selge, miks mitmed uurimused näitavad, et abielus inimesed on tervemad ja elavad kauem.

Naised hoolitsevad oma tervise eest rohkem

Agency for Healthcare uurimustulemustest selgus, et mehed jõuavad aastas 24% tõenäosusega vähem arsti juurde ja 22% suurema tõenäosusega jätavad kolesterooli testi tegemata. Tegelikult rohkem kui veerand (28%) meestest ei käi regulaarselt arsti vastuvõtul. Mehed sageli eitavad, et nad on haiged ja eiravad sümptomeid, kuna ei soovi arsti juurde pöörduda hirmust erinevate protseduuride ees.