Pikaealisuse projekt

Paljud terviseajakirjad jagavad soovitusi, kuidas tervislikumalt ja kauem elada. Enamus üldtuntuid soovitusi on järgmised: ole positiivne, õnnelik, tee trenni ja toitu korralikult. Kõik need on küll pika ea saavutamiseks kasulikud ja vajalikud, kuid võibolla on siin midagi veel palju enamat peidus?

California teadlased, Howard S. Friedman ja Leslie R. Martin, viisid läbi uurimistöö, mille põhjal avaldasid ka raamatu. Selleks töötasid nad läbi andmed, mille kogumist alustati juba 1921.aastal. Professor Louis Terman hakkas jälgima 1921.aastal lapsi (1500), kes uuringu alguses olid umbes 10-aastased.

Teadlased kogusid infot laste kõikide elusündmuste kohta: uurimuses osalejate perekondlik taust, lähisuhted, lemmikloomad, hobid, tööalane edu, haridustase ning sõjaväeteenistuse läbimine.

Kui Friedman ja Martin 1991. aastal oma tööd alustasid, plaanisid nad kulutada 6 kuud Termani valimisse kuuluvate isikute andmete analüüsimiseks, kuid töö venis  pikemaks. Psühholoogid said uurimistoetust ning kasutasid seda lisaandmete kogumiseks. Teadlased said oma valdusse koopiad lahkunute surmatunnistustest ning intervjueerisid elusolijaid.  Lõpliku analüüsi aluseks oli kümneid tuhandeid lehekülgi hõlmav andmetehulk.

Teadlaste avastused muutsid nende endi arusaamu õnnest ja tervisest. Uurijaid pani imestama fakt, et need pikaealisuse projektis osalenud, kes olid lastena aktiivsed ja lustakad, elasid lühemat eluiga, võrreldes osalejatega, kes olid vähem elurõõmsad. Kõige pikema elueaga olid need, kes olid tasakaalukad ja mõistlikud. Selgitus antud tulemusele võib olla järgmine: lustakad lapsed kippusid rohkem riskima, ning seda ka siis, kui lapsepõlv oli möödas. Kui rasketel aegadel on optimismist ilmselgelt kasu, siis liigne lootmine, et “küll kõik korda saab”, võib inimesed oma tervise suhtes hoolimatuks muuta.  Terve mõistus on seega hoopis olulisem.

Lisaks eelnimetatud uurimustulemusele järeldati veel palju huvitavaid fakte. Näiteks abielu mõjub hästi meeste tervisele, kuid naise tervisele otsest mõju ei avalda. Lahutus teeb kahju meeste tervisele, kuid ei mõjuta naisi. Mõõdukas laiskus, kui pika elu tagatis, kinnitust ei saanud. Antud uurimustöös osalejatest läks kõige paremini nendel, kes armastasid oma tööd ning töötasid innukalt ja intensiivselt.

Teadlased rõhutavad, et kunagi pole liiga hilja hakata oma tervisele mõtlema. Kõige olulisem on lõpetada muretsemine. Pole mõtet muretseda liigselt asjade üle, mida ei saa muuta, või kas lõunaks söödud kalaroas oli piisav kogus rasvhappeid. Pigem tuleks mõelda halbadele harjumustele ning proovima neist järk-järgult loobuda. Parim viis muutuste tegemiseks on selline, kus kõike tehakse sammhaaval. Tuleb olla järjekindel – see võib tõesti elu pikemaks muuta.