Päevakübaraga pikem elu

Päevakübarast on saanud üsna populaarne taim – aednikud hindavad teda pika õitseaja (1,5-2,5 kuud), kerge kasvatamise ja paljundamise, aga ka tema raviomaduste tõttu.

Seda taime kasutasid juba indiaanlased, kes juurt ja lehti tarvitasid haavade raviks. Seda kasutust kinnitasid ka 1950.aastal tehtud katsed. On teada, et päevakübaral on bakteritevastane toime, millest on abi nakkushaiguste korral.

Päevakübara sissevõtmine soodustab viirushaiguste vastast ja ravimite mõju tugevdavat toimet. Päevakübara tilku võetakse sisse kerge infektsiooni korral, grippi ennetavana, mitmesuguste külmetushaiguste puhul ja erinevate nahahaiguste puhul, nt psoriaasi puhul. Kasutatakse ka salvina haavade raviks. Raviva toimega on kõik taime osad.

Kanadas läbiviidud uuringu kohaselt on päevakübaral ka eluiga pikendav toime. Teadlased tõestasid, et kui anda hiirtele alates täiskasvanuikka jõudmisest iga päev kaks milligrammi päevakübara ekstrakti, elavad nad teistest kauem. Eriti tugev toime suremuse vähenemisele on päevakübaral keskeas, mil nii hiired kui inimesed on tavaliselt vähile kõige vastuvõtlikumad.

Vähki esineb kõige sagedamini keskealistel, eriti 40-50ndates eluaastates inimestel. Just selles eas muutub keha vastuvõtlikumaks ka viirusinfektsioonidele. Üks võimalik põhjus on see, et immuunrakkude tootmine hakkab vähenema. Kuid võimalik on seegi, et immuunrakkude kvaliteet muutub kehvemaks. Kui tervetest rakkudest saavad vähirakud või viirustega nakatunud rakud, püüavad immuunrakud neist vabaneda. Seetõttu tahtsid Kanada teadlased välja selgitada, kas hiired elaksid kauem, kui neile antaks noorest east saati iga päev väikeses koguses päevakübara ekstrakti – kas see aitaks vähendada nende vähki ja viirushaigustesse nakatumise riski.

Uuringus selgus, et nii see tõesti on. Päevakübar suurendas immuunrakkude tootmist hiirte luuüdis ja eriti tugev toime oli tal neile immuunrakkudele, mis ei õpi, vaid hävitavad automaatselt kõik haigustekitajat sisaldavad rakud.