Lühi- ja pikaajaline mälu

Allikas: PSYBLOG

Lühiajaline mälu

Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust:
1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt.
2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni (Miller, 1956), kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Näiteks on vaja meelde jätta isikukood, mis ületab lühimälu mahtu. Meeldejätmine on võimalik kui numbrite rida jaotada lihtsamateks ja tähendust omavateks ühikuteks. Nii on vaja meeles pidada sootunnust, sünni kuupäeva järjekorda (aasta, kuu, kuupäev) ja nelja arvu koodi lõpust. Sellist informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl k chunking).

Samasugune informatsiooni organiseerimine on võimalik ka pealtnäha suvaliste tähekombinatsioonide puhul:

AKERRKPEVEM
Reas on 11 tähte, mis ületab lühimälu mahtu kahe ühiku võrra. Kuid rea saab jaotada gruppideks:
AK      ERR   KP      EV      OM
Nii on võimalik ühekordsel lugemisel meelde jätta kõik 11 tähte ja seda just siis kui sellisel grupeerimisel on inimese jaoks sisuline tähendus:
AKTUAALNE KAAMERA
EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING
KAITSEPOLITSEI
EESTI VABARIIK
EESTI MEISTER

Sisulise organiseerimise tulemusena on inimesel võimalik meelde jätta rohkem ühikuid kui näiteks seitse ja kui ühikutes tähtede arv kokku lugeda, on meelde jäänud tähtede arv veelgi suurem.

3. tahtele allumine: inimesel on võimalik tahtlikult suurendada meelde jäetavate ühikute arvu. Suur osa inimestest kasutab selleks kordamist.
4. sekkumistundlikkus (interferents): lühiajalisse mällu uue informatsiooni salvestamist võib segada juba seal olemasolev vana informatsioon, sellisel
juhul on tegemist proaktiivse sekkumisega. Kui vana informatsioon kaob lühimälust uue informatsiooni salvestamise tõttu, on tegemist

Pikaajaline mälu

Selles mälus säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus. Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav. On teada, et inimene on suuteline meenutama sündmusi, mis on toimunud varajases lapsepõlves, kuid on väga palju neid inimesi, kes ei suuda meenutada midagi, mis on toimunud enne kolmandat eluaastat. Sellist nähtust kutsutakse lapseea amneesiaks.
Pikaajalises mälus olevad sõnad, mõisted ja sündmused inimese enda ja maailma kohta on omavahel ühendatud tähenduse alusel, mis ühendavad neid teiste mälus olevate ühikutega, millel on samasugune tähendus. Seega võib pikaajalist mälu võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga.
Pikaajalises mälus on eristatud kolm alaosa: protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu.

Allikas: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor