Paastumine aitab tervendada vaimu ja uuendada keha

Allikas: dailyburn.com

Mattson Johns Hopkins on koos oma kolleegidega avaldanud mitmeid teadustöid selle kohta, kuidas kaks korda nädalas n-ö koormusvabade päevade pidamine võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve väljaarenemist. Meile räägitakse, et see või teine toit on „ajutoit“ ning selle tarbimine teeb meid targemaks. Võib-olla aga on aju jaoks hoopis kasulikum see, kui me kalorite tarbimist piirame?

„On ammu teada, et muutused toitumises mõjutavad aju arengut. Lastel, kes kannatasid epileptiliste krambihoogude all, esines vähem selliseid episoode, kui nende kalorite tarbimist piirati või nad paastusid. Arvatakse, et paastumine aitab käivitada kaitsemehhanismid, mis pidurdavad epileptilises ajus tekkivaid ülierutuse signaale,“ kommenteerib Mattson Johns Hopkins ülikooli ajakirjas. Kui normaalset aju liigselt toita, siis tekib selles omakorda veidi erinevat tüüpi üleerutuse seisund, mis kahjustab selle funktsioneerimist. Eriti tuleb see välja vanemas eas, kui kehaline aktiivsus on langenud.

Paraneb stressitaluvus ja kognitiivsed võimed

Mitmed uuringud, milles on vaadeldud kalorite piiramise mõju tervisele, näitavad, et pikeneb nii eluiga kui ka organismi võime vastu panna kroonilistele haigustele. Veel kümme aastat tagasi nenditi, et selle fenomeni täpsed mehhanismid ei ole täielikult selged. Tänapäeval on aga Mattsoni juhitud teadlaste meeskond seda põhjalikult uurinud. Mattson on välja toonud, et sarnaselt lihastega, mis vajavad treenimist, on ka närvisüsteemi rakkudele kasulik, kui need panna kerge stressi seisundisse. Selleks, et saavutada just nimelt õiget tüüpi stressitase, on toidukoguse piiramine väga tõhus meetod. Paastumine parandab kognitiivset funktsiooni, toetab närvirakkude ja nendevahelise ühenduste paljunemist, suurendab vastupidavust stressile ning vähendab kehas põletikku. Aju jaoks on paastumine väljakutse millele too reageerib sel moel, et parandab stressiga kohanemise meetodeid. Sama juhtub ka regulaarse vastupidavusspordiga tegelemise korral.

Paastumine stimuleerib ka uute närvirakkude väljaarenemist hipokampusest asetsevatest tüvirakkudest. Paastumise ajal vabanevad maksas rasvade lõhustamisel ketoonid, mis on närvirakkude jaoks energiaallikaks ning samas võib närvirakkude sees suureneda n-ö energiavabrikute mitokondrite hulk. See parandab närvirakkude võimet moodustada uusi ühendusi, parandades sel moel mälu ja õppimisvõimet. Mattson on paastumise positiivset mõju närvisüsteemile põhjendanud evolutsiooniliste mehhanismidega. Meie eellased pidid vastu pidama vahelduvate näljaperioodide tingimustes ning kui sul on kõht tühi, siis on ellujäämise eelis sellel, kelle ajutöö teravneb ning aitab uut toitu leida.

Paastumise mõju immuunsüsteemile

Paastumine toetab ka immuunsüsteemi. 2014. aastal Lõuna-California ülikooli teadlaste poolt avaldatud uurimistöös kirjeldati, kuidas regulaarne paastumine kaitseb immuunsüsteemi kahjustavate faktorite eest ning algatab immuunsüsteemi regeneratsiooni. Paastumise episoodid äratavad tüvirakud uinuvast olekust ning vallandavad sel moel nii organite kui ka organsüsteemide uuenemise. Sellele järeldusele jõuti, vaadeldes keemiaravi saavaid patsiente, kes ei söönud sageli mitmeid päevi. Paastumine „lülitab sisse“ vereloome tüvirakud, mis vastutavad nii vererakkude kui immuunsüsteemi uuendamise eest. Sisuliselt tähendab see seda, et paastumise ajal hävitatakse kehas vanad ja kahjustunud immuunsüsteemi rakud ning luuakse tüvirakkude abil täiesti uued terved rakud.

2007. aastal teadusajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud teadustööde ülevaates analüüsiti mitmeid paastumise kohta läbi viidud uurimusi ning järeldati, et paastumine on tõhus viis vähendada südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski ning sellel on ka potentsiaali diabeedi ravis.

Enne kui paastuma asud

Paastumine ei ole sama mis nälgimine. See peab olema väga teadlik protsess, millele eelneb põhjalik uurimistöö ja/või spetsialisti järelevalve. Erinevaid paastumise meetodeid on palju. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või teatud toidu (liha) söömist keelav paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2–3 korda aastas või teha igal nädalal 24-tunnine paastumine. Mattson hoiatab, et paastumine ei sobi lastele, kes vajavad kasvamiseks enam energiat ning üle 70-aastastele, kelle puhul ei ole paastumisest väga olulist kasutegurit ajule nähtud.

Üks võimalus, mida tuntakse 5:2 dieedi nime all, on see, et kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulka neljandikuna tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb ohtralt tarbida vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt.

Paastule eelnevad ja järgnevad päevad on sama olulised kui paast ise. Kui kohe pärast paastumist seapraadi kugistama asuda, siis lõpetad tõenäoliselt haiglas. Enne paastu soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnda kõhukinnisusevastast preparaati. Süüa võib kerget taimetoitu. Esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu, esimeseks söögikorraks sobib aedvili või juurviljasupp, samuti kaerahelbe- või neljaviljapuder. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (piimavalk) ning kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Mida pikem on paastuperiood, seda pikem peab olema sellest taastumise periood. 1–3-päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud peaks toimuma asjatundja juhendamisel.

„Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek“

Vähem oluline ei ole paastu ajal ka vaimne pool. Religioossetel põhjustel paastumisega on sageli kaasnenud ühiskonnast eraldumine, mediteerimine ja palve. Viljandimaal asuva Lusika talu perenaine, kes korraldab paastulaagerid, kirjutab paastumise vaimse poole kohta järgmist: „Paastule tuleb oma mõtetes anda esmalt püha eesmärk. Paast peab olema Sinu füüsiline, hingeline ja energeetiline puhastumine ning ülendav vaimne kogemus. Anna iseendale ülesanne ja lisa sinna juurde oma mantra, mida Sa kordad. Näiteks: paast on minu jaoks suurepärane ravim, ma puhastun kehaliselt, hingeliselt ja vaimselt.

Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek, kus Sa samal ajal ka puhkad, puhastud ja mõtled. Paastu ajal oled Sa nagu teises energias, kus ei ole tormamist. Oluline on olla kohal, lihtsalt olemine. Olemine iseendaga, iseenda ülesleidmine, vaimutee leidmine Oma Tõelise Mina juurde läbi puhastuse ja palvete.“ (Lusika Talu kodulehelt)

Kõige olulisem igasuguse toitumise või selle muutmise juures on jääda terveks. See, mida ja kuidas sa oma kehale annad, määrab nii sinu vaimse kui füüsilise tervise. Õiget viisi leides tasub kuulata iidseid teadmisi, vaadelda, kuidas need sobituvad kokku moodsa teadmisega ning mis kõige olulisem – kuulata oma keha. Meie vajadused on individuaalsed ning kõigile sobivat lihtsat lahendust ei ole olemas.

Allikas: Telegram