Kõik kalad pole samaväärselt head!

Rasvhapped on looduslike rasvade ja taimsete õlide põhikomponendiks. Rasvahapped on organismile energiaallikaks, mis on vajalikud organismi rakumembraanide arendamiseks ja kudede tugevdamiseks, samuti kuuluvad nad hormoonide koostisse.
Sõltuvalt oma ehitusest jagunevad rasvhapped küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks, samuti Omega-3, Omega-6, Omega-7 ja Omega-9 rasvhapeteks.

Meie organism vajab lisaks teistele toitainetele igapäevaselt ka rasvhappeid, eriti oluline on tarbida Omega-3 ja Omega-6 rasvhapeid õiges vahekorras, et vältida põletike teket ning hoida oma immuunsüsteem tugevana. Paljude tänapäevaste haiguste põhjuseks on tööstuslikul teel saadud toit, mis sisaldab vähe tervislikke (Omega-3), kuid palju töödeldud mittetervislikke rasvhappeid (Omega-6).

Kala on parim Omega-3 rasvhapete EPA ja DHA allikaks, kuid kalade saastustase on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, seega peaksime olema mereande valides ettevaatlikud. Toksilised saasteained kalas võivad ülekaaluda kasulike Omega-3 rasvhapete tervisele head toimed.
Kala tervislikkusest räägitakse üha enam, kahjuks on kasvav rahvastiku arv ning tarbimise suurenemine viinud teise probleemini- ülepüüdmine. Paljude kalaliikide populatsioonid on kahanenud ohtlikult madalaks ning ajakirjas Science avaldatud uurimuses näidati, et kui kalastamismäär tõuseb samas tempos, siis on kalavarud hävinenud aastaks 2048. Seega mereande valides peaks lisaks oma tervisele mõtlemisele, natuke tähelepanu pöörama ka keskkondlikule aspektile.

Miks kalakasvanduste kala pole eriti hea valik?

Tööstuslik kalakasvatus või vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidutootmise valdkond maailmas. Umbes pool kogu maailma mereandidest pärineb kalakasvatustest ning see protsent koguaeg kasvab. Esialgu võib kasvatatud kala tunduda hea mõttena, et aidata kaitsta looduslikke kalapopulatsioone ülepüüdmise eest. Tegelikkuses on kalatööstustes tõsised probleemid, kuna kontsentreeritud loomasöödad on saastunud toksiliste ainetega, nagu väetised, pestitsiidid, antibiootikumid ja hormoonid, toiduks kasutatavates kalades leiduvad elavhõbeda jäägid ning toksilised kemikaalid nagu PCBd ja dioksiinid, GMO maisi kasutamine ning need on üleüldiselt väga kehva toiteväärtusega. Kalasööda koostisse kuuluvad enamasti teraviljad, mais ja soja, mis loomupäraselt ei ole kalade põhitoiduks. Selline “jõusööt” soodustab kaladel minimaalse ajaperioodi jooksul maksimaalset kasvu.
Kalajäätmed ning ülejääv sööt koguneb nende kalakasvatuste vee põhja, soodustades selliste bakterite kasvu, mis tarbivad ära suure osa hapniku. Hapnik on eluliselt tähtis merepõhjas elavatele karpidele ja teistele põhjaasukatele. Lisaks soodustavad kalatööstuse jäätmed vetikate kasvu, mis samuti vähendavad oluliselt vee hapnikutaset, mille langus omakorda ohustab korallriife ja teisi veeorganisme.
Kalakasvandused asuvad enamasti ookeanides või meres suletud aedikutes, seega kanduvad kõikvõimalikud haigused väga kiiresti, patogeenid võivad üle ookeani ja mere levida nagu kulutuli, nakatades lühikese aja vältel ka teisi veelolendeid.

Kalakasvandustes on kontsentreeritud antibiootikumide, pestitsiidide ja teised kemikaalide kasutamine tavapärane, et võidelda haiguste ja parasiitide vastu. Katsemiste käigus on selgunud, et kalakasvandustes kaustavad ravimid, mida kasutatakse meretäide surmamiseks, tapab lisaks ka teisi merelisi selgrootuid ning need ained on võimalised kanduma kilomeetrite kaugusele ja püsida vees tunde.

Tööstuslikult kasvatatud kala võib sisaldada vähem häid rasvasid
Looduses leiduvad kalad, eriti rasvased kalad nagu lõhe, on rikkad Omega-3 rasvhapete poolest. Kuid kalakasvandustes kasvanud lõhe sisaldab ligi 50% vähem Omega-3 rasvhappeid. Vähenenud tervislikele kasulike toitainete sisaldus tuleneb söödast, mille põhikomponendid moodustavad teraviljad.
Kuigi kasvanduste lõhed on tunduvalt suuremad ja paksemad, kui looduslikult kasvanud lõhed, ei ole nende toitaineline väärtus võrreldav. Kasvandustes on kalade toit kombineeritud selliselt, et võimaliikult lühikese aja vältel kasvaksid võimalikult suurekaalulised kalad. Kalad kasvavad küll suureks ja liha on rohkem, kuid toitaineid tunduvalt vähem protsendiliselt.

2008. aasta uurimuses näidati, et 100 grammis tööstuslikult toodetud lõhes on ainult 2-2.5 grammi EPA ja DHA, samas kui aasta varem oli nende sisaldus 3 grammi/100 grammi lõhe kohta. Seega suure tõenäosusega saame praegu 100 gr kasvanduse lõhest ainult 1.5 grammi EPA ja DHA rasvhappeid, mis katab napilt keskmise inimese päevase Omega-3 rasvhapete vajaduse. Kuna tootjatel ei ole kohustust oma kalade Omega-3 sisaldust mõõta, ei tea tegelikku rasvhapete sisaldust kalades keegi.

Kõrge rasvasisaldus pole iseenesest halb, kuid rasvade osakaalude suhe kalakasvanduse kalades on halb. Kasvanduste lõhes on omega-6 rasvhapete osakaal väga suur- peaagu 5 korda suurem, kui looduslikul lõhel. Suur osa tänapäeva inimesi saab toidust niigi liigselt Omega-6 rasvhappeid. Lisaks lõhele, on kasvandustes kasvatatud tilaapiatel ja sägadel samuti palju väiksem Omega-3 rasvhapete sisaldus ja väga kõrge Omega-6 rasvhappe sisaldus. Muutunud rasvhapete sisaldus kasvanduse kalades tuleneb töödeldud söödast.

Kahjuks ei ole Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped meie kehas ühesuguse toimega. Omega-6 on põletikku soosiv ja Omega-3 on põletikuvastane. Liigne põletik võib olla tänapäevaste tõsiste haiguste põhjustaja, näiteks südamehaigused, metaboolne sündroom, diabeet, artriit, Alzheimeri tõbi, vähk jm. Kui toit sisaldab liiga palju Omega-6 rasvhappeid, kuid vähe Omega-3 rasvahappeid, siis põletikutase sinu kehas kasvab, toidus peavad nende rasvahapete suhe tasakaalus olema ning põletikutase väheneb. Tänapäeval sisaldavad väga paljud toidud liigselt Omega-6 rasvhappeid. Näiteks erinevad töödeldud seemne- ja taimeõlid, sh sojaõli, samuti töödeldud toidud, mille valmistamisel neid õlisid kasutatakse. Kõige ohtlikumad ja suurema Omega-6 sisaldusega on päevalilleõli, maisiõli, sojaõli ja puuvillaseemneõli.

Kasvanduse kalad võivad olla saastunumad kui loodusest püütud kalad
Tehislikes tingimustes kasvatatud lõhedes on ka palju suurem kontsentratsioon püsivate ja bioakumuleeruvate saasteainete sisaldus. 2004. aasta uurimuses leiti kasvanduse kaladest 13 erinevat saasteainet. Neist kõige ohtlikumad on PCB-d (püsivad orgaanilised saasteained), mis on tugevalt seotud vähi tekkega, reproduktiiv- ja teiste terviseprobleemidega. PCB-de kontsentratsioon kasvanduste kalades on kuni 8 korda kõrgem, kui looduslikus lõhes. Selle tõttu ei ole soovitatav tarbida kasvanduste kalasid üle ühe korra kuus.
Eriti ohtlikud on Hiinast, Indiast, Malaysast, Mehhikost, Vietnamist, Bangladešist ja Indoneesiast pärinevad krevetid ja sägad, kuna nendes leidub väga palju ravimijääke, nagu antibiootikume ja seenevastaseid ühendeid.
Enamik krevette on kasvatatud tehislikes tingimustes ning neid tuleks vältida.
Krevetid on väga populaarsed mereannid, kuid suur osa krevette (üle 90%) pärinevad tehislikest kreveti tööstusest Indiast, Indoneesiast, Taist, Vietnamist jt maadest, kus regulatsioonid ei ole nii ranged nagu näiteks Euroopa Liidus ja USA-s. Nendes riikides ei ole enamasti reguleeritud antibiootikumide kasutamismäära krevettide kasvatamisel.

Miks peaks olema ettevaatlik konserveeritud tuunikalaga?

Mida suurem kala, seda kauem on ta elanud ning seda rohkem on sellesse bioakumuleerunud ookeanides leiduvaid toksiine nagu elavhõbe. Hiljuti läbiviidud uurimuses leiti, et KÕIK testitud tuunikalad sisaldasid suhteliselt suurtes kogustes elavhõbedat. Saastustase on erinevatel tuunikalaliikidel erinev. Näiteks leidub elavhõbedat rohkem harilikus akamis ja suursilm tuunikalas. Vähem leidub elvahõbeda ühendeid harilikus toros ja kulduim tuunikalas. Kahjuks koguneb elavhõbe just lihastesse, mitte rasvkoesse. Konserveeritud tuunikala sisaldab kolm korda rohkem elavhõbedat kui värske tuunikalasteik!

Milliseid kalasid siis eelistada oma toidulauale?

Kõige vähem sisaldab saasteaineid ja kõige rohkem tervislikke Omega-3 rasvhappeid loodusest püütud Alaska ja erkpunase lihaga Nerka lõhe. Neist kumbagi pole lubatud kasvatada tööstuslikult ning on seetõttu alati metsikult kasvanud ja püütud. Elavhõbeda ja teiste kemikaalide sisaldus nendes kalades on minimaalne, kuna nende kasvuperiood on väga lühike, umbes 3 aastat. Saasteainete sisaldus on madal ka seetõttu, et need kalad ei toitu teistest, juba saastunud kaladest. Konserveeritud Alaska lõhe on samuti hea valik ning on odav alternatiiv värskele lõhefileele.
Kuldreegel kala valmisel: mida madalamal toiduahelas kala on, seda vähem on temas akumuleerunud saasteaineid ja rohkem tervisele kasulikke rasvhappeid ja toitaineid. Seega tuleks eelistada väiksemaid kalasid nagu sardiine, anšooviseid ja heeringat.
Sardiinides leidub kõige enam kontsentreeritud Omega-3 rasvhappeid. Ühest portsjonist saab rohkem kui 50% päevasest Omega-3 rasvhapete vajadusest. Lisaks sisaldavad väiksed kalad rikkalikult teisi olulisi toitaineid nagu B12-vitamiin, seleeni, valke, kaltsiumi, koliini.

Miks me vajame Omega-3 rasvhappeid?

Omega-3 on põletikuvastane ühend, mis vähendab paljude haiguste esinemisriski, sealhulgas südamehaigustesse haigestumise ohtu. Omega-3 rasvhapete tarbimine parandab kõiksuguseid vaimseid häireid nagu näiteks depression, skisofreenia ja bipolaarne häire, samas kui Omega-6 seostatakse agressiivsuse ja depressiooniga.
Loomne toit on kõige parem Omega-3 rasvhapete EPA (eikosapentaeenhape)ja DHA (dokosaheksaeenhape) allikaks. Tasuks siiski vältida kasvandustes kasvatatud kalu ning loomaliha, kuna nende põhilise toidu moodustavad teraviljad ja mais, mille tõttu lihas leidub hulgaliselt Omega-6 rasvhappeid. Samuti kujutavad tööstuslikud kasvandused ohtu kogu keskkonnale.

Kui kala ei maitse, siis..

Kui kala ei kuulu Sinu nädalamenüüsse, siis tasub kindlasti juurde tarvitada kalaõli kapsleid või kalamaksaõli. Kõige parem valik on puhtast lõheõlist valmistatud kapslid, milles leidub rohkesti Omega-3 rasvhappeid. Omega-3 rasvhapete manustamine preparaadi kujul tasakaalustab organismis rasvhapete osakaalu ning seega kompenseerib tööstuslikust linnu- või sealihast saadud Omega-6 rasvhappeid.
Omega-3 rasvhapete allikateks on ka mõned taimsed toidud, näiteks lina- , tudra-, kanepi-, kõrvitsa- rapsi- ja chiaseemned. Samuti on apteekides müügil taimset päritolu Omega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid.
Veel üks hea alternatiiv kalale on Tervisemunad, mis on rikastatud Omega-3 rasvhapetega.

Kui värsket kala ei leia või pole aega kala küpsetada siis vajalikud ained saate ka kätte Sacha Inchi oomega-3-6-9 inkade mandliõlist

Sacha Inchi oomega-3-6-9 inkade mandliõlist leiate Meravita E-poest