Füüsiline aktiivsus on võtmesõna tervist tugevdava eluviisi kujundamises

Füüsilist passiivsust peetakse tänapäeval neljandaks suremust põhjustavaks riskifaktoriks maailmas. Paljudes riikides on tõusnud füüsilise passiivsuse tase, suurendades oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste-, rasvumise, II tüüpi diabeedi ning luu- ja liigesehaiguste levikut. Kroonilised haigused suurendavad (Terviseinfo andmebaasis avaldatud andmete põhjal) riigi kulutusi tervishoiule, väheneb elanike nii keskmine eluiga ning tervena elatud aastate arvu.

Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine

Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida skeletilihased ning millega kaasneb energiakulu. Täiskasvanud inimese kogu päevasest energiakulust moodustab kehaline tegevus ja koormus ligikaudu 15–30%. Aktiivne olemine ei hõlma endas ainult teadlikku ja saavutusele suunatud treenimist, vaid sinna alla kuuluvad ka erinevad füüsilist liikumist nõudvad tegevused – nagu majapidamis- ja aiatööd, kõndimine, vaba ajaga seotud tegevused (tantsimine, mängimine), kutsetööga seotud liikumine ning kohustuslik kehaline kasvatus koolis.

Palju on spekuleeritud füüsilise aktiivsuse normide üle. Mis on minimaalne soovituslik füüsilise tegevuse norm?

Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud inimesel vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust kuni viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama (või kergelt hingeldama) ja nahk läheb soojaks.