Kehalise koormuse mõju organismile II osa

Mida suurem on meie kehaline koormus, seda suuremaks muutub ka meie hingamissagedus. Hingamine on oluline keha varustamiseks hapnikuga, samuti süsihappegaasi väljutamiseks. Lisaks aitab hingamine tagada veres optimaalse happe-aluse tasakaalu.

Kehaline koormus ja hingamissüsteem

Kehaline aktiivsus hingamissüsteemile tavaliselt ohtu ei kujuta, küll aga mõjutavad erinevad spordialad kopsude arengut erinevalt. Kui sprinterite kopsud on oma suuruselt sarnased bürootöötajate omadega, siis sportmängude harrastajatel on need suuremad, vastupidavusaladega tegelevate inimeste kopsud veelgi suuremad. Pidev sügav hingamine suurendab nii kopsumahtu kui ka hingamislihaste jõudu, kopsudesse mahub rohkem õhku ja hingamine on tugevam. Rahuolekus hingab vastupidavusala sportlane harvem, kuid sügavamalt kui treenimata inimene.

Kopsuventilatsioon, ehk minutis kopse läbinud õhu hulk, on puhkeseisundis treenimata inimestel kuni 3 liitrit, sportlastel 7 – 10 liitrit, kehalisel tööl võib see suureneda kuni 140 liitrini. Kopsude parem ventileerimine on vajalik selleks, et kopsualveoolidesse ei jääks seiskunud õhku ega koguneks sekreeti, mis võib põhjustada põletiku või mõnd haigust.

Hingata tuleb sügavalt, eriti oluline on tugev väljahingamine. Jooksmisel on soovitav hingata sisse üle kahe sammu ja seejärel välja üle nelja sammu. Kui tunnete juba trepist tõusmisel või bussile joostes tugevat hingeldust, oleks soovitav läbida arstlik kontroll.

Kehaline koormus ja tugi-liikumisaparaat

Kõigi organsüsteemide tegevus on vajalik selleks, et võimaldada liikumist ja lihassüsteemi tegevust. Lihaste olulist osa kogu organismi talitluses näitab juba nende mass, see moodustab umbes 40% kogu keha massist. Kui lihaseid ei rakendata töösse vajalikul määral need nõrgenevad ja atrofeeruvad ning organismi talitlushäired kalduvad omakorda edasi teistele organitele. Lihasrakkude biokeemiline koostis muutub ning halveneb neuromuskulaarne koordinatsioon, mis mõlemad vähendavad oluliselt lihaste töövõimet. Sisuliselt langeb vähese liikumise korral kõigi lihaseid varustavate ja lihastegevust reguleerivate süsteemide töövõime. Liikumise ja kogu organismi vahel on tihe seos – regulaarne liikumine tugevdab ja liikumisvaegus nõrgestab organismi.

Müoglobiin on vere hemoglobiini sarnane aine, mis salvestab kudedes hapnikku. Vastupidavustreening kutsub lihastes esile müoglobiini hulga suurenemise, mis tagab lihaste suurema hapniku tagavara ja tumedama värvuse. Treenitud lihastes on enim kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Kehalise koormuse toimel tugevneb ka luustik, kasvavad survetugevus, tõmbetugevus, löögikindlus ja vibratsioonitaluvus.

Treeningu tulemusel suurenevad luude diameeter, ümbermõõt, maht ja kaal, samuti muutub luude keemiline koostis. Sportliku treeningu mõjul tugevnevad kõõlused, millega lihased kinnituvad luude külge, samuti liigeseid tugevdavad sidekoelised sidemed.