Kehalise koormuse mõju organismile IV osa

Kehaline koormus avaldab kesknärvisüsteemile mitmekülgset ja sügavat mõju. Peaaju on vastutav nii südamevereringe ökonoomsema töö, lihaskiudude paksenemise kui vere koostise muutumise eest, juhtides nii kõigi elundite ja kudede talitlust. Igasuguse intensiivsusega töö korral on just peaajus tekkival väsimusel otsustav tähtsus.

Kehaline koormus ja närvisüsteem

Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust, närvisüsteemi erutuvus võib suureneda (sprint, maadlus) või hoopis langeda (vastupidavusalad). Treenitud sportlastel ei häiri pingeline kehaline koormus kogu närvisüsteemi, vaid selle mõju piirdub üksikute ajupiirkondadega ning avaldub lühiajaliselt.

Kehaline koormus kutsub esile psüühilise reaktsiooniaja lühenemise. Vastupidavustreeningul on tugev positiivne toime vaimsele töövõimele. Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini.

Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile

puhkeolekus langeb südame löögisagedus tänu paranenud vastupidavusele   ja tugevnenud südamele
kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema
vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb
organismi energiavahetus paraneb
vere HDL („hea”) kolesterool tõuseb ja LDL („halb”) kolesterool langeb
hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb
lihaste töövõime ja energeetika suureneb
raku „jõujaamade” ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb
suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid
tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred
vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus
tugevneb organismi immuunsus
enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb