Panime kirja 7 põhjendust, miks otsustada sportliku eluviisi kasuks

Mis oleks, kui keegi ütleks Sulle, et saledam, tervislikum ja pikem eluiga on Sinu käeulatuses? Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Teadusuuringute põhjal saab väita, et sportlik eluviis on võti tervislikuma elukvaliteedi poole.

Füüsiline aktiivsus ei ole soovitatav vaid kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Kasutegureid on mitu, sealhulgas erinevate terviseprobleemide ennetamine. Aktiivsed tegevused, mis on nauditavad, muutuvad igapäevaelu loomulikuks osaks, aitavad saavutada tugevat tervist ning pikka eluiga.

Nimekiri sportliku eluviisi kasuteguritest on tegelikult pikem ja tulemuste saavutamiseks on vaja vaid üht – olla aktiivne.

Uuringud on kinnitanud, et igasugune füüsiline akiivsus, sõltumata vanusest ja treeningu kestvusest on tervisele kasulik. The National Academy of Sciences soovitab olla füüsiliselt aktiivne vähemalt 1 tund päevas. Seda võib tunduda palju, kuid füüsilise aktiivsuse alla kuuluvad mitmed erinevad tegevused (näiteks: jalutamine, aiatööd ja kodu koristamine).

Kehaline aktiivsus on esikohal juhul, kui soovitakse saavutada või säilitada tervislikku kehakaalu. Oluline on kaotada rasva, samal ajal säilitades lihasmassi.

Füüsiline aktiivsus aitab ära hoida või ennetada järgnevaid terviseprobleeme:

1. Südamehaigused

Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab südamelihast, alandab vererõhku, suurendab „hea“ kolesterooli taset veres (HDL ehk „hea“ kolesterool on kõige väiksem lipoproteiin), langetab „halva“ kolesterooli taset (LDL ehk „halb“ kolesterool), parandab vereringet ja tugevdab südametööd. Kõik eelnimetatud tegurid aitavad ennetada insulti, südamehaigusi ning kõrget vererõhku.

Duke Ülikooli teadlaste uuringute kohaselt on vere kolesteroolitaseme langetamiseks oluline tegeleda regulaarse füüsilise aktiivsusega. The New England Journal of Medicine uurimuste kohaselt on igasugune füüsiline aktiivsus parem kui mitte midagi – kuigi rohkem on kasulikum.

2. Insult

Pärast 23 uurimustulemuse analüüsi, leidsid teadlased, et füüsiline aktiivsus vähendab insuldi tekkeriski ning seeläbi suremust. Ajakirjas Stroke ilmunud uurimustulemuste kohaselt selgus, et ligi 20% mõõdukalt aktiivse eluviisi harrastajal on väiksem risk insuldiks, võrreldes füüsiliselt mitteaktiivsete uuringus osalejatega.

3. II tüüpi diabeet ehk suhkrutõbi

Diabeet on üks levinumaid haigusi maailmas, sealhulgas ka Eestis. Eelmise sajandi viimasel kümnendil suurenes Eestis aasta jooksul diagnoositud diabeedi uute juhtude arv ligi kaks korda. II tüüpi diabeedi ehk insuliinisõltumatu diabeedi osatähtsus suureneb koos vanusega ja näiteks üle 50 aasta vanuste patsientide hulgas oli 2006. aastal uute insuliinsõltumatu suhkurtõve juhtude osakaal 85%.

Füüsiline aktiivsus/eluviis aitab langetada kehakaalu ning seeläbi ennetada ja/või ära hoida suhkrutõve teket. Kehakaalu langetamine võib suurendada insuliinitundlikkust, hoida kontrolli all veresuhkru ja kolesterooli taset ning alandada vererõhku, mis on kõik väga olulised tervisenäitajad insuliinsõltumatu diabeedi puhul.

Annals of Internal Medicine`s avaldatud uurimuse kohaselt võib juba üks energilisem jalutuskäik päevas langetada diabeedi esinemise sagedust 34% võrra.

4. Rasvumine

Sportlik tegevus ning tervislik toitumine aitavad vältida ülekaalu ja rasvumist. Eesmärgiks on vähendada rasvamassi, samal ajal säilitades ja/või suurendades lihasmassi, mis omakorda aitab rasvu põletada. Kaloraaži piiramine koos kehalise treeninguga on sobiv meetod tervisliku kehakaalu saavutamiseks ja­ mitmete terviseprobleemide ennetamiseks.

5. Seljavalu

Valu ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline teha seljalihaseid tugevdavaid ning painduvust arendavaid harjutusi. Hea rüht ja tugevad kõhulihased kindlustavad terve selja.

6. Osteoporoos

Igapäevane füüsiline aktiivsus (nagu kõndimine, sörkjooks, treppidest ülesminek, tantsimine või raskuste tõstmine) avaldab positiivset mõju luukoetihedusele ja aitab ennetada osteoporoosi, eriti postmenopausis olevatel naistel. Saavutamaks parimaid tulemusi on, soovitav kombineerida mitmekülgset tervislikku toitumist kaltsiumi ja D-vitamiiniga, sest need kaks toitainet mängivad luude taastumisprotsessis tähtsat rolli.

Ajakirjas The Journal of the American Medical Association avaldatud Nurses’ Health uurimuse kohaselt vähendab 4 või enam tundi jalutamist nädalas puusaluumurdude riski ligi 41%, võrreldes naistega, kes kõndisid nädalas alla tunni.

7. Psühholoogilised kasutegurid

Üks peamisi kasutegureid, mis füüsilise aktiivsusega kaasneb, on enesekindluse tõus. Trenni tehes vabanevad kehas endorfiinid (nn “hea tuju” hormoonid) ja koos enesekindlusega kasvab usk ning suhtumine isendasse. Pärast treeningut kirjeldatakse enesetunnet kui “meeliülendavat” ning energilist laengut andvat. Sporditegemine aitab toime tulla stressiga, ennetab depressiooni ning ärevust.

Sportlik eluviis ja tervislik toitumine

Ainult treeninguga on kaalulanguse saavutamise tõenäosus tagasihoidlik, vähendades kaloraaži on tulemused märksa silmapaistvamad.

Ajakirja the American Medical Association ilmunud artiklis, leidsid Pittsburghi ülikooli teadlased, et inimesed, kes tegid regulaarselt trenni ja toitusid mitmekülgselt, parandasid märgatavalt oma sportlikke saavutusi ning kehalist vormi.
JAMAs avaldatud uurimus näitas, et treeninguga sobib alustada igas vanuses. Istuva eluviisiga eakad (vanuses 65 ja vanemad), kes hakkasid kõndima ligi 2 km päevas, mille tagajärjel vähenes nende suremusrisk 50% võrra.

Vastupanu, vastupanu

Kui aktiivne eluviis on meie tervisele kasulik, siis miks me seda ei harrasta?

The American College of Sports Medicine soovitab kombineerida mitmeid erinevaid treeninguid. Aeroobne treening (nt kõndimine, jooksmine) südameveresoonkonna tugevdamiseks; jõutreening (nt raskuste tõstmine) lihaste kasvatamiseks ning venitamine, et parandada painduvust.

Kuigi soovituslik on harrastada mitmeid erinevaid treeninguid, tuleb meeles pidada, et füüsiline aktiivsus ei ole ainult sportimine.

Toome välja mõned nipid, kuidas suurendada oma füüsilist aktiivsust:

jalutuskäigud lemmikloomaga
tehke asju vanaviisi – tõuske ja minge teleka juurde kanalit vahetama, avage garaažiuks manuaalselt
valige lifti asemel trepid
liikuge igal vabal hetkel
vähendage auto kasutamist
harrastage oma lemmikspordiala (tennis, korvpall, võrkpall…)
külastage jõusaali või spordiklubi

Järgmine kord, kui tekib kiusatus sportlikest tegevustest kõrvale hiilida, meenutage eelnimetatud kasutegureid. Kui ei ole tuju minna spordiklubisse või jõusaali, siis kuidas oleks ühe jalutuskäiguga värskes õhus?

Ärge loobuge oma sportlikust eluviisist, see on võimalus pikemaks ja paremaks eluks.