Ela tervislikut, ela kauem II osa

Ainult mõned ümberkorraldused Sinu igapäevaelus võivad aidata kaasa pikemale ja tervislikumale elule. Mitmed läbiviidud uurimused kajastavad sama tulemust: eluiga lühendavad peamiselt 4 riskikäitumist. Nendeks riskikäitumisteks on suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, passiivne eluviis ning vähene puu-ja juurviljade söömine. Õnneks saab oma tervise heaks palju ise ära teha. Järgi järgnevalt välja toodud soovitusi, et hoida end nooruslikuna.

Ole avatud

Uuringud näitavad, et Sul on suurem südamehaigustesse haigestumise risk juhul, kui oled üksik, ega oma tugivõrgustikku (sõpru, perekonda). Üksildus võib soodustada põletike teket ning olla depressiooni põhjuseks (eriti vanuritel).

Kui jood, siis mõõdukalt

Liigne alkoholi tarbimine võib tekitada mitmeid kahjulikke tagajärgi, alates kaalutõusust kuni probleemideni suhetes. Samas on läbi viidud uurimusi, mis tõendavad ka alkoholi kasulikkust. 2010ndal aastal läbiviidud American College of Cardiology uuringu kohaselt võib olla vähene alkoholi tarbimine kasulik. Jah, nii see on – mõõdukalt tarbituna võib alkoholil olla positiivne mõju Teie kolesterooli ja veresuhku taseme hoidmisel. NB! Need hüved võivad kiiresti muutuda vastupidiseks kui lähete alkoholi tarbimisega liiale.

Jälgi, mida sööd

Toiduvalik peab vastama vanusele. 30aastastel naistel ilmuvad kortsud hiljem, kui nad söövad regulaarselt maksa ja pähkleid. Üle 40aastastele on kasulik beetakarotiin, 50aastastel hoiab kaltsium luud ning magneesium südame korras. Meestele üle 40 on vajalik seleen, mida leidub juustus ja neerudes. Seleen aitab maandada ka stressi. 50aastastel on kasulik süüa kala, mis mõjub hästi südame ja veresoonkonnale.

Puu-ja köögivilju on soovitav süüa vähemalt kolm portsjonit päevas. Toit, mis on vitamiinide ja kiudaineterikas, vähendab südamehaiguste tekkeriski 76% võrra ning on leitud ka seoseid rinnavähi ennetamisega. Lisaboonusena avaldavad puu-ja köögiviljad põletikuvastast toimet, ergutavad vereringet ning mõjuvad hästi näonahale, ennetades kortse.

Keskenduge spordile

Igapäevane sportlik eluviis võib olla parim viis oma elu pikendamiseks. 2008ndal aastal läbiviidud uurimuse kohaselt võib regulaarne kõrge-intensiivsusega treening (näiteks jooksmine), pikendada eluiga nelja aasta võrra. See pole sugugi üllatav, arvestades, et füüsiline aktiivsus mõjub hästi südamele, ainevahetusele ja mõtlemisele (ehk siis nii kehale kui meelele). Isegi mõõdukas kehaline aktiivsus, näiteks 30-minutiline jalutuskäik, vähendab südamehaiguste riski.

Ära suitseta!

Suitsetamisest loobumine on tõenäoliselt parim, mida oma tervise heaks teha. American Journal of Public Health avaldatud uuringutulemustest selgus, et 35 aastased naised, kes lõpetasid suitsetamise, lisasid oma elule 6-8 aastat.