Inglise teadlaste poolt läbiviidud uuringu tulemuste järgi on positiivselt meelestatud inimestel tõenäosus järgneva 5 aasta jooksul surra kolmandiku võrra väiksem.
Kui varasemalt on inimese enesetunnet mõõdetud läbi küsimustiku, siis teadlaste sõnul ei ole see piisavalt usaldusväärne meetod. Põhjuseks on see, et pole teada, kas inimene hindab tegelikku õnnetunnet või mälestusi positiivsetest kogemustest.
Inglismaal viidi läbi pikaajaline uuring, mis käsitles vananemist ning jälgis 2002 aastast alates 11 000 uuringus osalejat, kes olid üle 50 aasta vanad. 2004.aastal võeti 4700-lt uuringus osalenult ühe päeva jooksul neli korda süljeproovi. Proovide võtmise ajal jälgiti osalejaid nende õnnetunde, erutuse, rahulolu, murelikkuse, ärevuse ja hirmutunde suhtes.
National Academy of Sciences avaldatud uuring näitas, et 924st hindamise ajal kõige negatiivsemate tunnetega inimest suri viie aasta jooksul 67 ehk 7,3%. Osalejatel, kes olid positiivselt meelestatud oli suremus poole väiksem 3,6%.
Tulemustes tuleb arvesse võtta, et vähem õnnelikena näivad inimesed olid juba hindamise ajal haiged ja seetõttu kogesid ka meeleolulangust. Seetõttu kohandasid teadlased tulemusi, võttes arvesse inimese tervislikku seisundit (sealhulgas juba diagnoositud tõsised haigused). Ka pärast kohandamist näitasid tulemused, et kõige õnnelikemal inimestel on 35 % väiksem risk viie aasta jooksul surra.
Uuringu eesmärgiks ei ole tekitada vähem positiivsetes inimestes süütunnet, vaid näidata, et inimese eluolu on väga oluline. Antud tulemust toetab ka Stanfordi ülikooli teadlane Laura Carstensen, kes jälgis 111 eakat ning leidis, et õnnelikumad eakad elasid negatiivsemate emotsioonidega inimestest kauem.
Sa pead olema sisse logitud kommentaari postitamiseks.