11 lihtsat trikki kuidas mälu treenida

Allikas: My weekend plan

Mälu veab alt? Tähtsad asjad ei jää kuidagi meelde ja igal suvalisel ajahetkel kontrollides on pähe talletunud ainult tühised faktid ja Benny Hilli kordussaated?
Esitame siin mõned lihtsad nipid, kuidas rohkem ja tõhusamalt mäletada. Kõik on treenitav!

Keskendu 8 sekundit

Kui midagi on vaja kindlasti meelde jätta, keskendu sellele vähemalt kaheksa sekundi jooksul. See võib tunduda tüütuna, kui kiirustad ja/või tegeled mitme asjaga üheaegselt. Kuid uuringute põhjal kulub andmete jõudmiseks lühimälust pikaajalisse mällu just vähemalt mainitud aeg.

Väldi ukseavasid

Nii reaalses elus kui ka virtuaalselt läbi viidud uuringud kinnitavad, et ukseavade läbimine muudab meid hajameelsemaks. Kes ei oleks kindla eesmärgiga teise ruumi jalutanud ning avastanud seal, et ei mäleta, miks üldse tuli! Teadlased pole suutnud üheselt selgtiada, miks see nii on. Uude kohta sisenemine paistab mõjuvat meie mälule nagu taaskäivitus arvutile.

Käsi rusikasse!

Kui võime midagi meelde jätta veab alt, hangi stressipall (nagu selline tore maailmapall ülaloleval fotol). Aidata võib just selline pealtnäha tühine liigutus nagu käe pigistamine rusikasse.
Uuringute põhjal peaksid paremakäelised eelistama sellel puhul just paremat kätt, vasakukäelised aga vasakut.
Kui midagi “mällu vajutades” käsi vähemalt vähemalt 45 sekundit rusikas hoida, aitab liigutuse kordamine hiljem asja meenutada.

Spordi!

Füüsiline treening paistab aitavat kõige suhtes, sealhulgas vilets mälu! Liigutamine suurendab aju erksust ja hapnikuringlust ning võib mõjutada ergutavalt ka rakkude paljunemist ajupiirkondades, mis on seotud mäluga.

Maga välja

Väljamagamine on tähtsam kui öö läbi õppimine, kui tahate hommikul oma teadmistega särada. Une ajal ajus toimuvad protsessid aitavad vajalikku hiljem tõhusamalt meenutada, sh ebavajalikust infost vabanemine ja vajaliku paigutamine pikaajalisse mällu. Kui sa püsid aina ärkvel, seda ei juhtu.

Veidrad kirjatüübid

Uskumatu, aga tõsi: mida ebatavalisem ja raskesti haaratavam kirjatüüp (font), seda kergem on loetut hiljem meenutada. Samas pole tähtsad nt rasvane kiri või šriftisuurus. Isegi vastupidi – suured rasvased kirjad võivad loetava info meeldejätmist raskendada.

Näri nätsu

Kui tahad midagi vähemalt pooleks tunniks meelde jätta, näri nätsu. Sa oled automaatselt rohkem fokusseeritud ja keskendunud. Uuringute põhjal parandab “mäletsemine” sooritust pikaajaliste mäluülesannete puhul (nii visuaalsed kui ka helipõhised). Lühiajaliste mäluülesannete puhul on nätsu mõju miskipärast vastupidine.

Kirjuta käsitsi!

Inimesed kasutavad info talletamiseks aina rohkem tehnikaseadmeid, aga mäletamist tõhustab selle käsitsi kirjapanemine.

Muusika võib (korraks) aidata

Paljudele meeldib töö või õpingute kõrval muusikat kuulata. Sellest ongi kasu enne teksti lugemist info meeldejätmise eesmärgil. Pikaajalisem vaimne töö, sealhulgas lugemine, vajab siiski vaikust. Muusika mõjub sel puhul segavalt, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte.

Visualiseerimine

Üks tõhusamaid viise midagi meelde jätta on muuta see n-ö mälupildiks. Kui pead pähe õppima näiteks suure hulga infokilde, loo nende toetuseks detailne vaimne pilt. Näiteks kirjanik Rowlingut on kergem mäletada, kui seostad seda nime bowlingusaaliga (sarnane kõla). Kõlab tobedalt, aga sarnased võtted töötavad edukalt!

Kriipselda midagi paberile

Võiks arvata, et igava koosoleku või loengu ajal paberile nt südamekeste kriipseldamine viib sind tähtsast eemale, aga tegelikult aitab see ajul aktiivsena püsida. Lihtsalt igavledes ja jõude istudes on kergem endasse kapselduda ja vähem infot meelde jätta.

Allikas: Forte