Kui palju tead sa nikotiinist?

Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiin ja selle erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvust, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on aine, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus üha uut ja uut annust uimastavat ainet manustada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele.

Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklažaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini toime kesknärvisüsteemile on kahesugune: väikesed annused ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3- 1,5 mg nikotiini.

Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Nikotiini sissehingamisel jõuab see kõigepealt hingamisteedesse ja kopsu. Kopsust imendub verre ning liigub edasi teistesse organitesse. Ajju jõuab nikotiin 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu. Algajatel suitsetajatel tekib sageli äge mürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisena. Samasuguseid mürgistusnähte võib täheldada ka neil, kes liiga intensiivselt suitsetavad. Nikotiin alandab naha temperatuuri ning halvendab jäsemete vereringet. Lisaks kahjustab tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transpordivahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas.

Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene muutub erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime paranevad mingil määral. Kuid nikotiini mõju on lühiaegne ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.

Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenenemine tekitab südamepekslemist ja suureneb südameinfarkti ja kõrgvererõhutõve esinemise risk. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.

Nikotiinist 15- 20% imendub suus ja 80- 85% kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedekulglasse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

tõuseb südame löögisagedus;
tekib tubakasõltuvus;
langeb kopsude töövõime;
tõuseb vere suhkru sisaldus;
neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini;
hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku;
näljatunne väheneb;
naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad;
looteni jõuab ja jääb pidama 2 korda rohkem nikotiini kui emasse. Nikotiin mõjutab loote arengut: tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt esinevad võõrutusnähud.