Alkoholism

USA teadusuuring näitas, et inimesi, kes on pingete maandamiseks harjunud jooma ühe või paar alkohoolset jooki päevas, ähvardab tõsisem alkoholism. Kui palju alkoholi tarvitad Sina?

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Põhja-Carolina osariigis asuva Duke ülikooli teadlased leidsid, et need, kel tuli toime tulla stressi rohkete olukordadega, nagu eksamiperiood, lahkuminek lähisuhtest vms, tarbisid kodus igapäevaselt rohkem alkoholi. Ent pingete maandamist alkoholi kaudu esines siiski vaid teatud inimestel, kelle ajutegevuses olid selleks vastavad eeldused.

Tulemused osutasid, et soov naudingut saada ehk ennast premeerida ja madal riskitaju võivad tekitada alkoholiga probleeme kaugemas tulevikus.

Pole kindlat alkoholi kogust, mis lubaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholi sõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev “vines” olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismiga on tegemist kui inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Alkoholi tarvitamise lõpetamisel reageerib organismi ainevahetus sellele ränkade muutustega. Tekib pohmeluse seisund värisemisega kätes või kogu kehas, kiire südametegevus- ja hingamine, palavik, oksendamine ja unetus. Võivad tekkida ka mitmesugused meelepetted (viirastused) ja krambid.

Alkoholism põhjustab palju probleeme inimese elus.

Alkoholism suurendab meeleolu languse (depressiooni) tekkimise ja enesetappude riski.
Alkoholismil on samuti suur osa kuritegudes, liiklusõnnetustes ja koduses vägivallas.
Alkoholismil on oma roll ka juhuslikus rasestumises ning haigestumisel muudesse narkomaaniatesse ja AIDS’i.
Alkoholsõltuvus põhjustab mitmeid kehalisi haiguseid nagu maksa kärbumine, südame rütmihäired, maohaavand ja ajurabandus.
Alkoholi tarvitavatel rasedatel naistel on oht saada mitmesuguste erinevate sünnikahjustustega lapsi.

Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholsõltuvus tekib 10 %-l meestel ja 5%-l naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus, ühiskondlik heakskiit alkoholi tarvitamiseks või keerulised probleemid isiklikus elus – võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.

Kas sul on probleeme alkoholiga?

Probleemidele alkoholiga viitab hommikune pits, et rahustada närve või võidelda pohmelusega, kassiahastus ja süütunne liigse joomise tõttu.
Sageli esinevad pikad, mõnest päevast kuni kuuajased joomaperioodid.
Üksinda joomine.
Probleemid tööl, mis sageli viivad töökoha kaotuseni ja omakorda rahaliste raskusteni.
Enam ei toituta korralikult ega hoolitseta oma välimuse eest.
Juuakse sageli mälukaotuseni.
Juhitakse joobununa autot.
Alkoholijoobes võidakse vigastada ennast ja teisi.
Vägijoogi pudeleid peidetakse kõrvaliste pilkude eest.
Tekivad meeleolu- ja isiksushäired.
Alkoholi mürgine toime siseorganitele põhjustab hommikust oksendamist, kätevärisemist, näopunetust, tuimust, nõrkust või kipitustunnet kätes või jalgades.
Sagedased on vigastused, eriti kukkumisest.

Haiguse kulg

Enamikul alkohoolikutest on alkoholiga seotud probleemid tekkinud kahekümnenda ja neljakümnenda eluaasta vahel. Peale seda jääb alkoholism krooniliseks , tavaliselt eluaegseks haiguseks. Alkohoolikul on joomisest hoidumine väga raske. Ta võib olla pikemat aega kaine, kuid pidurid alkoholi suhtes on kadunud ja võttes esimese pitsi tekib jälle uus joomaperiood. Abiks võivad olla tugev toetus perekonna poolt ja lävimine korralike, alkoholi mitte tarvitavate sõpradega. Kahjuks inimese enda tahtejõud sõltlast reeglina enam ei aita.