Kui pikk võiks olla sinu elu?

Ebapärlikarpe uurinud Soome teadlased leidsid, et need pärlikarbid elavad ligi 200 aastaseks. Islandi hiilakarp elab üle 100 aasta ja on leitud ka üle 400-aastaseid isendeid. Mitmed puud, näteks mänd või kuused, elavad tuhandeid aastaid. Inimeste keskmine eluiga piirdub seevastu umbes 80-90 aastaga ning siiani pole leitud hoolimata suurtest pingutustest eluea pikendamise täpset valemit. Kas teaduse ja meditsiinitehnoloogia abil on võimalik inimeste keskmist eluiga pikendada?

Teaduse ja meditsiiniareng on juba märgatavalt vähendanud suremusriski ning pikendanud eluiga. Üha vähem inimesi sureb nakkushaiguste ja sünnitüsistuste tõttu. Aastast 1960 on väikelaste suremus kahanenud ligi 75%. Paljud inimesed loodavad, et teadus suudab peagi vananemist peatada ning eluiga veelgi pikendada.

Kuigi vananemist on aastakümneid uuritud, on see suures osas ikkagi mõistatus. Ajakirja Scientific American avaldatud tõendid näitavad, et vananemist võib põhjustada viga raku geneetilistes programmides. Lähtudes sellest, võib olla võimalik vananemist tulevikus vältida.

Selleks, et leida vananemise ja sellega seotud haiguste põhjuseid, uurivad teadlased epigeneetikat. Epigeneetika on teadusharu, mis aitab selgitada protsesse, mida klassikalise geneetika abil seletada ei saa. Algselt nimetati epigeneetikaks „mõistetamatut“ embrüonaalse arengu protsessi, mille käigus ühest viljastatud munarakust arenesid välja väga erinevad rakutüübid, kuigi nende DNA oli identne. Praeguseks on jõutud teadmiseni, et ligipääs DNA poolt kodeeritavale geneetilisele infole pole erinevates rakkudes ühesugune ning see on mitmel moel reguleeritud.

On leitud, et erinevate epigeneetiliste mehhanismide abil suunatakse rakkudes olulisi protsesse: geenide avaldumine ja vaigistamine, kromosoomide struktuursete elementide moodustamine ja säilitamine ning rakkude jagunemine ja diferentseerumine. Samuti on hakanud selguma mehhanismid, mis tagavad epigeneetilise modifikatsioonide pärandumise rakkude jagunemisel. Kõik need protsessid on olulised mõistmaks organismide arengut, rakkude diferentseerumist ja vananemist, vähkkasvajate teket, kudede taastumist ning paljusid teisi tänapäeva teadusele ja meditsiinile olulisi protsesse.

Epigeneetikat on seostatud mitmete haigustega skisofreeniast reumatoidartriidini ja vähktõvest kroonilise valuni, samuti on sellel seos vananemisega. Järelikult võib teadustöö epigeneetikas aidata leida efektiivseid ravimeetodeid, mille abil parandada tervist ja võidelda haigustega, muu hulgas vähktõvega, ning seeläbi pikendada eluiga.