Mida peaksime teadma kaltsiumist?

Kaltsium on teada-tuntud mineraal,
mille peamiseks allikaks peetakse piima ning ilma milleta ükski luu vast hakkama ei saaks. Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltsiumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist.

Kaltsiumi on vaja:

struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu,
kudede ainevahetuses kindlustades veresoonte seinte normaalse läbilaskvus,
lihaste normaalse töö tagamiseks,
vere hüübimisprotsessides,
vererõhu ja vere kolesterooli taseme reguleerimiseks,
neerude normaalseks funktsioneerimiseks,
närviimpulsside edasikandumiseks.

Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on:

lihaste krambid,
luude pehmumine (osteomolaatsia),
osteoporoos ehk luukoe hõrenemine.

Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur.

NB! Päevane ohutu ülempiir kaltsiumil on 1500 mg, aga pidage meeles, et liig on ohtlikum kui puudus.

Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev:

Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis.
Kaltsiumi liigtarbimise või vale suhte puhul fosfori ja magneesiumiga ladestub kaltsium lihastes,
südamelihases ja neerudes, võivad tekkida neerukivid.
Kaltsiumi ja D-vitamiini väga suured doosid põhjustavad hüperkaltseemiat, mis võib tingida intensiivse luude, kudede ja organite, esmajoones neerude kaltsifikatsiooni.
Kaltsiumi kestev liigsus häirib närvikoe ja lihaskoe funktsioneerimist, vere hüübimist, tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt.
Meestel võib suureneda eesnäärmevähi risk tarbimisel üle 2000 mg/päevas.

Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Segatoidulised piimatooteid tarbivad inimesed saavad umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest.

Soovituslik päevane tarbimiskogus 800 mg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

660 g piimas
90 g juustus
400 g luudega kalades
433 g mandlites
600–800 g jogurtis

Head kaltsiumiallikad, mida vähem tuntakse:

pruunvetikas jt mereannid,
rohelised lehtviljad (kapsas, lehtkapsas, kaalikas/naerise lehed, rooskapsas)
pähklid ja seemned (mandel ja seesam)
sojauba, tofu
spinat,võilillelehed, mädarõigas, till, petersell jt maitsetaimed, aprikoos
luudega kalad (sardiin, räim, kilu, eriti koos luudega).

Allikad: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/kaltsium, http://www.vianaturale.ee/kaltsium, http://www.teraapialaegas.ee /kaltsium