Lisaained toidus ehk kuidas oma toidulaud tervislikuna hoida?

Oleme üha rohkem hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti pole aga võimalik ainult mahetooteid tarbida ja valik tuleb teha toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid.

Mis on lisa- ehk E-ained, miks neid üldse toitudesse lisatakse ja milliseid lisaaineid peaksime tervisliku toitujana vältima?

www.perekool.ee

Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus.

E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud.

NB! Lisaained ei ole toidulisandid.

Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:

• ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; Kõige vähem kahjulikud, nende lagundamisega saab organism ise hakkama.
• ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); Valmistatakse sünteetiliselt, sest nii on odavam: sidrunhape, õunhape, meevaha jt. Pole samuti tervisele ohtlikud.
• ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid on  Tervisele kõige kahjulikumad. Neil võib olla varjatud kõrvaltoime, mis ilmneb alles aastate pärast. Näiteks aspartaam, sahhariin, tsüklamaat jt.

Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:

toiduvärvid (E 100–E 199);
säilitusained (E 200–E 299);
antioksüdandid (E 300–E 399);
emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).
Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 – …).
www.tunnetoitu.ee

E-ained, mida vältida:

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.

Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.

Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.

Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625.

Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad e-ained, mida sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).

Tootel ei pruugi olla e-aine märgitud E-vormis, nt E621 asemel on kirjutatud lihtsalt naatriumglutamaat. Kui leiad koostisest mõne aine, mida ei tunne, siis parem ära osta.
Vaadake toote koostist, kui liiga kirju sisu on, siis võib olla mõtekas valida midagi muud.
Light-, suhkru ja/või rasvavabad tooted kipuvad olema täis erinevaid aineid.

Alljärgnevalt leiad kasuliku tabeli, kust vajadusel e-ainete kohta kiirelt informatsiooni leida. Prindi see välja ja kanna seda endaga alati kaasas! https://petroneprint.ee/raamatud/ohtlike-e-ainete-maaraja/

Allikad:

https://www.organismidiagnostik a.ee/e-ained-lisaained-toidus/

Angelika Erin “Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus”