Eestlaste toitainevajadused luubi all

Organismi õigeks funktsioneerimiseks on oluline, et kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine oleks piisavalt. Inimese organismist on leitud üle 70 erineva mineraalaine, vitamiine tuntakse tänaseks üle 20, talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi – bioelementi. Mineraalainete ja vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada paranemisprotsesse. Samas ei ole organismile hea ka see, kui mingit bioelementi või vitamiini on liiga palju, nende omavaheline vahekord, arvestades iga inimese eripära, peab olema tasakaalus.

Defitsiidi tekkepõhjused:

a) toitumuslikud: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega;

b) füsioloogilised: mõningate vitamiinide ja mineraalainete kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel.

Kuigi eluks vajalike toitainete parimaks allikaks on täisväärtuslik toit, aitab siinsetel laiuskraadidel toidulisandite tarbimine immuunsüsteemi tugevana hoidmisele oluliselt kaasa.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Jane Maastiku sõnul ei pruugi tervetel inimestel tervisliku toitumise korral toitainepuudust tekkida. Pigem võivad toidulisandeid vajada inimesed, kellel on mingil põhjusel mõnede toitainete vajadus suurenenud või nende imendumine häiritud. Samas toob ta aga välja mõned toitained, millele just eestlased võiksid enam tähelepanu pöörata.

73% täiskasvanud eestlastest esineb D-vitamiini puudus

Ilmselt juba kõigile teadmiseks on fakt, et eestlaste organismi vaevab D-vitamiini puudus.  2007. aastal Tartu Ülikooli sisekliiniku korraldatud täiskasvanute uuringus leiti kehtivate kriteeriumide alusel talvel raske vitamiini D puudus (avitaminoos) 8%-l ja vähesus 73%-l täiskasvanutest. Optimaalne vitamiini D tase leiti talvel vaid 3%-l
inimestest. Suvine vitamiini D tase on kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) uuringus osalevatest hüpovitaminoos ning optimaalne on vitamiini D tase vaid 12%-l. Uuring tõestas, et vitamiini D puudus ja vitamiini D vähesus on Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas laialt levinud. Kui lisada, et
meie täisealistest elanikest on tubli pool liigse kehakaaluga, suureneb vitamiini D vaegus veelgi, kuna rasvunutel võib küll keharasvas olla talletunud vitamiin D, kuid selle biokättesaadavus on halb. Liigse kehakaaluga kasvab koormus luudele ja liigestele. Samas suureneb tasapisi elanike eluiga ja keegi ei taha oma viimaseid aastaid veeta voodis.

„Kuna D-vitamiini toiduga piisavalt saada on päris raske ning enamus D-vitamiini tekib nahas päikesevalguse toimel, siis on selle puudus meie päikesevalguse kogust arvestades täiesti tavaline ja tekibki olukord, kus D-vitamiini varusid organismis ei piisa selleks, et antud vitamiin saaks kehas kõiki oma funktsioone täita,“ selgitab Jane Maastik. See toob kaasa aga paljud erinevad terviseprobleemid, mistõttu on D-vitamiini tarbimine igati õigustatud.

Doktor Riina Raudsik soovitab täiskasvanud inimesel võtta ööpäevas vähemalt 200 mikrogrammi (8000 IU). Dr Keldrima sõnul on üha enam teadlasi seda meelt, et suur hulk ameeriklasi ja eurooplasi ei saa piisavalt D-vitamiini, mis omakorda suurendab oluliselt terviseriske, sh oluliselt vähiriski ja psühhiaatrilisi haigusi.

D3-vitamiini peaksid kõik Eesti inimesed võtma nn R-tähega kuudel: septembeR, oktoobeR, novembeR, detsembeR, jaanuaR, veebruaR, mäRts, apRill.

Väga paljud reaktsioonid ja protsessid kehas sõltuvad magneesiumist ja seetõttu ei maksa magneesiumi tähtsust alahinnata.

Jane Maastiku sõnul on ka magneesium tähtis mineraal, mille puudust esineb meil sageli. Eriti sellel osal elanikkonnast, kes tarbivad peamiselt rafineeritud toitu.  Tuntumad magneesiumipuuduse tunnused on lihaskrambid ja spasmid veresoontes, kuid pole ka välistatud, et magneesiumipuudus viib depressiooni, kroonilise väsimuse või unetuseni.

Oomega-3 rasvhapped omavad tervise seisukohast väga suurt tähtsust ja selle defitsiit on kerge tulema

Asendamatuid oomega-3-rasvhappeid organism ise ei tooda ja neid on võimalik saada ainult toiduga. Samas omavad need rasvhapped tervise seisukohast väga suurt tähtsust. Selleks, et saada piisavas koguses oomega-3-rasvhappeid, peaks tarbima kala vähemalt 4–5 korda nädalas. Kahjuks pole kala eestlaste toidulaual nii igapäevane toit ja seega on oomega-3-rasvhapete defitsiit kerge tulema.

Kevadel ja sügisel vajab keha lisaturgutust

Kevadel ja sügisel võib immuunsüsteem vajada lisaturgutust, et olla tugev ja pidada vastu aastaaegade vaheldumisel kimbutavatele haigustele. Nende preparaatide valik on väga lai, alates C-vitamiinist ja lõpetades erinevate taimsete toidulisanditega. Peamised immuunsüsteemi tugevdajad on näiteks C-, A- ja E-vitamiin, kaltsium koensüüm Q10, aminohapped, flavonoidid, erinevad mineraalained.

Võimalus testida vitamiini puudust 

Meravita on loonud maailmas unikaalse tervise haldamise programmi nimega Meravita. Enese organismi paremaks tundmaõppimiseks on Eesti teadlased välja töötanud teaduslikel alustel põhineva küsimustiku, mille abil saadakse informatsiooni konkreetse inimese tervisliku seisundi, eluviiside ja harjumuste kohta. Iga inimene on erinev ja nii on ka Sinu organismi vajadused personaalsed. Eelnevat arvesse võttes töötame välja just Sinu keha vajadustele ideaalselt sobiva paketi, mis sisaldab just Sulle vajalikke vitamiine, mineraale ja tervist toetavaid tegevusi, mis aitab tagada Sinu tervise tasakaalu ja rahulolu.

Testi oma organismi vitamiini vajadusi SIIN.

Kirjandus

Liebert, T., Pitsi, T., Vaask, S., & Vokk, R. (2013). Eesti toidukultuuri hetkeolukord ja arenguperspektiivid, teiste riikide kogemus ja soovitused Eestile. Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete Instituut.