Aastal 2029 on inimene surematu

Ameerika teadlane Ray Kurzweil on kuulus futurist ja Google’i peainsener, kes on aastakümnetega kogunud rohkelt tuntust oma paikapidanud tulevikuennustuste tõttu. 1990-ndatel tegi ta 2009. aasta kohta lausa 147 ennustust, millest 86% olid selleks tähtajaks täide läinud. Aastal 2012 ennustas ta, et aastal 2029 on inimene surematu. Oma hiljutises 3.juunil peetud kõnes kirjeldas ta oma uut tulevikuversiooni, mille kohaselt on inimesed aastaks 2030 muutunud informatsioonipilvega ühendunud hübriidideks. Kurzweil ise usub, et see on positiivne muutus, kuid temaga ei nõustu paljud teised kuulsad teadlased ja mõtlejad. 

Microsofti asutaja Bill Gates on nimetanud 61aastast Kurzweili maailma kõige targemaks futuroloogiks. Kurzweil on praegu 67-aastane, kuid tänu ebaharilikele harjumustele jääb tema bioloogiline vanus 40ndate aastate lõppu. See võib olla tingitud tema ebaharilikest toitumistavadest. Kurzweil sööb väga väheseid toite ning võtab selle asmele iga päev 100 tabletti, et saada kätte kõik organismile vajalikud ained, selleks, et elada igavesti. Teadlane on uusi revolutsioonilisi tehnoloogiaid ennustanud aastaid enne nende tegelikku saabumist.

“Elame inimajaloo kõige põnevamal perioodil,” ütleb Kurzweil Briti lehes The Sun ilmunud mõtteavalduses. “Arvutitehnoloogia ja meie arusaamine geenidest – meie keha tarkvaraprogrammidest – kiirenevad peadpööritava tempoga. Kurzweil ja paljud teised teadlased usuvad, et varsti on meil olemas vahendid oma keha kiviaegse tarkvara ümber programmeerimiseks, et saaksime vananemise peatada ja siis tagasi pöörata. Nanotehnoloogia võimaldab meil igavesti elada,” usub futurist Kurzweil.

Nanorobotitega tehakse juba loomkaitseid (kasutusel on ka nimetus “nanobot” – vaid vererakusuuruste “allveelaevadega”, mida loodetakse kasutada kasvajate hävitamisel ja trombide lahustamisel. Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks. “Viimaks asendavad nanobotid vererakke ja teevad nende tööd tuhandeid kordi tõhusamalt,” maalib Kurzweil tulevikuteadusest lennuka joonega pildi.

Ta usub, et inimeste ajudes hakkavad üsna peagi toimetama väikesed DNA kiududest tehtud nanorobotid, mis suudavad inimaju ühendada tuhandetest arvutitest koosneva infopilvega. Inimesed suudaksid aga seda pilve kasutada enda mõtlemisvõime täiustamiseks, muutudes bioloogilise ja mittebioloogilise mõtlemisega hübriidideks. Kurzweil usub, et tehnoloogia arenemisega muutuks see pilv üha suuremaks ja keerukamaks ning meie mõtlemine üha arenenumaks. 2030-ndate lõpus või 2040-ndate alguses oleks Kurzweili nägemuse kohaselt inimeste mõtlemine juba valdavalt mittebioloogiline. Selles etapis saaks inimesed juba teha enda ajudest ka varukoopiaid. Kurzweili sõnul plaanivad inimesed end täiustada kuni viimse piirini, kus nad järk-järgult sulanduvad tehnoloogiaga kokku ning tema silmis ongi see inimloomus – ületada oma piirangud.

Teadlane ennustab, et 2029 aastal on inimene võimeline 15 minutit hinge tõmbamata sprinti jooksma. Sama reaalne on tema hinnangul see, et inimene võib hapnikku ammutamata tulevikus tundide kaupa vee all ujuda.

Nanotehnoloogia ei tee imesid üksnes inimeste füüsiliste võimete ja tervisega. Kurzweil usub, et õige pea suureneb tänu sellele määratult ka inimeste vaimne võimekus. “Suudame minutitega raamatuid kirjutada,” kinnitab ta. Kui tuleviku-elanikul tekib isu virtuaalreaalsusesse kanduda, sulevad nanobotid ajusignaalid ning viivad ta sinna, kuhu ta minna soovib. Virtuaalseks on tulevikus täiesti igapäevane asi. Ning igapäevaelu hõlbustavad ajus esile ilmunud hologrammid, mis seletavad, mis parajasti juhtub.

Futurist usub, et praeguse tehnoloogia arengu tempoga võib aastaks 2045 aset leida ka singulaarsus: punkt, kus tehisintellekt (AI) ületab inimintellekti. Kurzweil keskendub praegu Google’is arvutite AI arendamisele ning ta on tuntud kui üks suuremaid singulaarsuse pooldajaid. Paljud inimesed aga muretsevad tehisintellekti liiga võimsaks muutumise üle ning hämarate suurkorporatsioonide nagu Google’i ja Facebooki püüdlused arenenud AI loomise poole vaid süvendavad neid hirme.

Sellele probleemile on tähelepanu pööranud ka Tesla juht Elon Musk ning kuulus teoreetiline füüsik Stephen Hawking, kes on alla kirjutanud avalikule kirjale, mis kutsub maailma üles panema paika turvameetmeid AI arendamisele. Muski sõnul tuleb turvasüsteeme kindlasti rakendada kõigile autonoomsetele süsteemidele, sealhulgas isejuhtivatele autodele. Kirjas tõstetakse esile vajadust jätta tehnoloogiasse inimkontrolli aspekt ning seda eriti relvasüsteemide puhul. Samuti soovitakse luua kontrollitud keskkonnad AI süsteemidele, millel võivad olla soovimatud tagajärjed, tagamaks vajadusel nende hävitamise võimalust.

“Ees seisab maailm, kus inimesed muutuvad kunstliikmete ja –elunditega küborgideks,” ennustab teadlane. “Pidage meeles, suhkruhaigetel on juba kunstpankreased ja Parkinsoni tõve all kannatajatel närviimplantaadid.” Juba mõne aasta pärast on enamikul inimestel kaardistatud kogu geneetiline järjestus. “Õige pea teame kõik, millistele haigustele me vastuvõtlikud oleme, ning geeniravi tähendab, et ei leidu pea ühtki geneetilist probleemi, mida ei saaks olematuks teha.” Seni tuleb inimestel hoolt kanda, et nad bussi alla ei jääks. Sajandi keskpaigaks on inimesel olemas kogu kehas ja ajus sisalduva info tagavarakoopia. “Siis muutume tõesti surematuks,” usub Kurzweil.