Alkohol ja sport

Alkohol imendub pärast tarbimist umbes 20-25% ulatuses kohe verre. Ülejäänu jätkab teed peensoolde, kust see imendub hiljem samuti verre. Vereringest liigub alkohol aeglaselt maksa, kus see lagundatatakse. Alkoholi ainevahetuse kiirus sõltub mitmest faktorist, näiteks keha rasvaprotsendist ja inimese soost. Kuidas mõjub alkohol aga sportlasele?

Noored, kes tegelevad vabal ajal liikumisharrastuste või spordiga on tõesti kiitmist ja tunnustamist väärt. Kuid tervistumise asemel kipuvad ka sportlased vägijooke kuritarvitama. Teaduslikud uurimused näitavad, et alkohol võib pärssida füüsilist sooritust ning hävitada sportliku vormi juba päevaga.

Ajakiri Boxlife on toonud väja 6 faktorid, kuidas alkohol sportlase tervist mõjutab:

Alkohol mõjutab negatiivselt valgu imendumist, peatades valgusünteesi. Vähese valgu tarbimine ja ebapiisav treening võib viia lihaste lagunemisele, mis ületab lihaskasvu, viies kataboolse seisundini, mille käigus kaotatakse lihaskude. Ajakirjas Alcohol and Alcoholism avaldatud uuring näitas, et regulaarne alkoholi tarbimine surub valgusünteesi alla ja põhjustab sageli müopaatiat ehk lihase funktsiooni häiret, mille korral lihaskiudude normaalne talitlus on häiritud ning mille tagajärjeks on lihasnõrkus.
Testosteroon on peamine hormoon, mis aitab lihastel kasvada ja taastuda. Testosteroonitaseme langust seostatakse lihasmassi vähenemise ja lihaste taastumise halvenemisega. Alkohol kutsub aga meie kehas esile terve rea keemilisi protsesse, kaasa arvatud testosterooni ründava toksiini eritumise. Ajakirjas Bone avaldatud uuring näitas, et sagedastel alkoholitarbijatel sõjaväes oli märkimisväärselt madalam testosteroonitase ning samal ajal kõrgem östrogeeni ehk naissuguhormooni tase. Östrogeen aga omakorda alandab testosteroonitaset. Alkohol aeglustab keha võimet östrogeeni lagundada, lastes sel vereringesse koguneda.
Alkohol on võimas diureetikum ehk soodustab uriini tootmist – see tähendab, et neerud peavad filtreerima väga suure koguse vedelikku, et alkohol kehast välja viia, mis võib viia suure ja kauakestva vedelikupuuduseni (sõltub tarbitud alkoholikogusest). Vedelikupuudus tõstab krampide ja lihasvigastuste risk, samuti väheneb söögiisu. Lisaks mängib vesi suurt rolli lihaste ülesehitamise protsessis, sest nad koosnevad 70 % ulatuses veest. Vedelikupuudus lihasrakkudes seab löögi alla nende võime toota adenosiintrifosfaati ehk ATP-d, mis annab lihastele energiat, et kokku tõmbuda. Isegi siis, kui vaevled vaid kerges vedelikupuuduses, kannatavad sinu lihased igal juhul.
Alkoholi tarbimine tühjendab organismi väga kiiresti A-, C- ja B-grupi vitamiinidest ning kaltsiumist, tsingist ja fosforist.
Alkohol annab umbes 7 kilokalorit grammi kohta. Kahjuks ei saa aga lihased neid kaloreid ära kasutada, kuna selle asemel, et muundada see energia glükogeeniks, millest lihased saaksid energiat ammutada, kohtleb keha alkoholi nagu rasva. See tähendab, et alkoholis sisalduv suhkur muundatakse rasvhapeteks ning tulemusena suurendab alkoholitarbimine rasva ladestumist.
Pärast väsitavat treeningut vajavad lihased aega, et taastuda ja parandada mikrovigastusi lihaskiududes. Nii saavad lihased suuremaks ja tugevamaks. Üks parimaid viise taastumiseks on korralik uni, ent kuna alkoholi tarbimine häirib ööund, jääb keha ilma väärtuslikust kasvuhormoonist, mis eraldub une ajal. Seda olekski aga kehal vaja lihaste taastamiseks. Alkohol võib vähendada kasvuhormooni tootmist tervelt 70% võrra.

Järgmine kord kui pärast füüsilist aktiivsust plaanid “lõõgastavat” napsu, siis pea meeles järgmisi fakte:

Alkohol võib sportliku vormi kaotada üheainsa päevaga, mille taastamiseks tuleb aga kulutada terve kuu.
Füüsilise pinge ajal koguneb lihastesse piimhape ning lihased väsivad. Peale sportlikku tegevust alkoholi tarvitamisega saab organism lisa tööd. Maks ei suuda kõrvuti alkoholi ja piimhapet kõrvaldada. Seega veres on piimhappe konsentratsioon kõrgem normaalsest ja lihaste tööjõudlus nõrk (piimhappe konsentratsioon on kõige kõrgem 12-15 tundi pärast alkoholi joomist)
Kui juua 24 tundi enne sportimist, suureneb tõenäosus, et tekivad lihaskrambid.
Alkohol mõjutab keha võimet toota toidust energiat, aeglustab reaktsioonikiirust, suurendab kehasoojuse kaotust ja vähendab vastupidavust.
Maksa glükogeen (talletatud glükoos) toimib energiaallikana füüsilise töö ajal. Alkohol tühjendab maksa glükogeenivarud. Sellele järgneb kiire vere suhkrusisalduse tõus ja seejärel hakkab ühtlaselt langema, sest maksa võime uut glükoosi toota on nõrgenenud. Kõige madalam on vere suhkrusisaldus umbes pohmeluse ajal ja võib langeda nii madalale, et inimene kaotab teadvuse.
Eelnevast lõigust lähtudes peaks pohmeluse ajal sportimisega eriti ettevaatlik olema, sest lihastöö vajab energiat.
Keha vajab pärast treeningut veevarude taastamist. Juues alkoholi jätkub kehas dehüdratsioon ning vee väljutamine kehast.
Kui maksa glükogeenivarudest ei piisa, hakkavad lihased kasutama rasvhappeid energia saamiseks pikemalt kestnud füüsilisel pingutusel.
Alkohol mõjub regeerimiskiirusele ka tunde pärast tarbimise lõpetamist. Alkohol mõjutab kesknärvisüsteemi ja aeglustab info töötlemist ajus, mis omakorda mõjutab reaktsiooni, koordinatsiooni, täpsust ja tasakaalu – kõike seda, mida on sportlasel vaja püsimaks tippvormis.

Rootsi mäesuusakoondises läbiviidud uuringus, kus sportlased jõid nii palju alkoholi, et nende alkoholi sisaldus veres oli 0,35 promilli, oli tulemus selge: 8-l sportlasel 9-st halvenes tulemus märgatavalt.

Sportlasel ja ka liikumisharrastajatel on oluline väärtuslik taastumisperiood ja õigete, vajalike ainete omastamine sel perioodil. Pea meeles, et alkohol takistab igasuguste taastumisprotsesside kulgu organismis ning seda tuleks vältida.