D-vitamiinil on ainulaadne võime vähendada paljude vähivormide ja südamehaiguste tekkeriski, lisaks ennetada insulti, diabeeti ning dementsust. Kuna nimetatud haigused on just peamisteks täiskasvanud inimeste surmapõhjusteks, siis on väga oluline säilitada vajalik D vitamiini kogus organismis, et pikendada eluiga ja leevendada haigusi.
Hollandi Ülikooli Meditsiinikeskuse teadlased on avaldanud uuringu, kuidas optimaalselt madalam D-vitamiini tase võib olla seotud lühema eluaega. Uuringus võttis osa 90ndates eluaastatest inimesed ja nende keskealised lapsed. Tulemustest selgus, et pärilik pikaealisus seostub D-vitamiini madalamate tasemetega ning CYP2R1 geeni alleelivariatsioonide väiksema esinemissagedusega, mida seostatakse omakorda D-vitamiini kõrgema tasemega.
D-vitamiini ainevahetus on geneetiliselt küll kontrollitud, kuid seda on võimalik mõjutada ka kindlate tegevustega igapäevaelus. Teadlasete sõnul on aktiivne mehhanism, mis muudab päikese ultraviolettkiirguse läbi naha D-vitamiiniks, geneetiliselt päritav.
Uuringu autorid leidsid, et 90ndates eluaastates inimesed, kellel oli vähemalt üks 90ndates eluaastates õde või vend, omasid madalamat D-vitamiinitaset võrreldes kontrollrühmaga. Lisaks avastasid teadlased, et järglastel, kellel oli väiksem geneetiline variatsioon CYP2R1 geenis, on eelsoodumus kõrgemaks D-vitamiini tasemeks.
Kuna me ei saa kontrollida oma päritud geneetilist struktuuri, on oluline jälgida tegureid, mida muuta saame. Näiteks saame mõjutada oma geneetilist väljendust läbi mitmekülgse ja tervisliku toitumise ning aktiivse eluviisi. Lisaks saame täiendada oma D-vitamiini puudujääke kas toidulisandi manustamisega või päikesega, et vähendada riski varajasele suremusele.
D-vitamiini tekkimine on seotud ka naha fototüübiga, mida tumedam nahk, seda ebaefektiivsemalt D-vitamiin UV kiirguse mõjul tekib. Sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib UV-kiirgusele, eristatakse naha nelja fototüüpi:
I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ning nende nahk ei päevitu.
II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, nad päevituvad aeglaselt.
III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva ja nende nahk päevitub kiiresti.
IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti.
Sa pead olema sisse logitud kommentaari postitamiseks.