Kogu tõde alkoholist

Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist.

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant, kuigi paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.

Alkohol avaldab pärast joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub ja jõuab vereringlusega kiiresti kõikide rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel.

Alkohol mõjub ajule tuimastavalt. Mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.

Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.

Alkohol on vees lahustuv. Joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga.

Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev. Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Sõltuvalt inimesest võib see aeg olla ka pikem.

On leitud, et geenid määravad millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme.