Kolesterool VS Fütosterool

Kolesterool on rasvataoline aine, mida leidub kõikides keha rakkudes. Fütosteroolid on sarnaste omadustega kui kolesterool, kuid neid leidub ainult taimedes. Sarnaselt kolesteroolile  looma ja inimese rakkudes, on fütosteroolid taime raku membraani peamisteks komponentideks. Toitumisteadlased eristavad kahte tüüpi fütosteroole: steroolid ja stanoolid. Nii steroolidel kui stanoolidel on samasugune kolesterooli alandav efekt. 70% organismis olevast kolesteroolist toodetakse endogeenselt, peamiselt maksas, 30% saadakse toiduga. Fütosteroole organism ise ei sünteesi, neid saadakse ainult taimsest toidust.

Tüüpiline lääne dieet, mis sisaldab rohkelt küllastunud rasvu, punast liha ja suhkrut, annab päevas 150- 400 mg fütosteroole. Päevane soovituslik kogus fütosteroole, millel on kolesterooli alandav toime on 2- 3g. Suurima kasu ja parima tulemuse saab kui päevane kogus fütosteroole jagada kolme toidukorra peale. Uuringud on näidanud, et toidud millele on lisatud taimseid steroole vähendavad märgatavalt seerumi LDL- kolesterooli taset. Fütosteroole kasutatakse toitudes näiteks rasvaasendajana (näiteks margariinis), kuna esterdatud vorm seondub hästi rasvhapetega, kuid ei oma energeetilist väärtust. Fütosteroolide esterdamine toimub soole rakkudes või ka tööstuslikes protsessides (toiduainetööstuses). Esterdamine muudab taime fütosteroolid rohkem rasvlahustuvaks, mistõttu on neid lihtsam lisada rasva sisaldavatesse toiduainetesse nagu margariin ja salatikastmed. Fütosteroolide lisamine annab näiteks margariinile kreemia tekstuuri või sellega kaetud maisihelvestele hoopiski krõbeda tekstuuri. Fütosteroolid on ka maitseparandajad, mistõttu tuleb näiteks mõrudale joogile lisada vähem suhkrut.

Kolesterool ja fütosterool organismis

Toidust imendub umbes pool kolesteroolist, ülejäänu viiakse kehast välja ekskremendiga. Soolestikus seondub kolesterool mitsellidega (kolloidosakestega). Ainult sellisel kujul suudavad soole rakud kolesterooli omastada. Vajalikud mitsellid on moodustunud sapi sooladest ja fosfolipiidest peensooles peale rasvase toidu söömist. Nad seovad rasvlahusuvad vitamiinid ning kolesterooli, aidates nii toidurasvadel imenduda. Seejärel transporditakse need ühendeid verega organismis laiali. Kolesterooli esterdamine toimub soole epiteelirakus. Esterdamise tulemusena on võimalik suuremal hulgal kolesterooli pakkida triglütseriididesse ja korraga transportida vereringega kehas laiali, kasutades selleks transporter molekule. Spetsiifilisemad kolesterooli transportivad molekulid on HDL (high density lipoprotein), LDL (low density lipoproteins) ja IDL (intermediate density lipoproteins). LDL ehk „halb„ kolesterool transpordib 60- 70% vere kolesteroolist. LDL kolesteroolil on omadus kleepuda veresoonte seintele ning selle kõrge tase veres on veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi tekkimise põhjuseks. HDL ehk „hea„ kolesterool transpordib 20- 30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa. Maksas suunatakse kolesterool edasi vastavalt organismi vajadustele: väljutatakse kehast ekskremendiga, kasutatakse hormoonide tootmiseks, sapphappe pigmentide tootmiseks, raku ehitusprotsessides ja mujal.

Vere seerumi fütosterooli kontsentratsioon on tavaliselt mitusada korda madalam kui kolesterooli kontsentratsioon. Fütosterooli imendub toidust vähem kui 10%, kolesterooli 50-60%. Fütosteroolide imendumine kehas on sarnane kolesteroolile. Nagu kolesterool, nii ka fütosterool peab olema seotud mitsellidega enne kui soole epiteelirakud ta omastada suudavad. Epiteelirakust edasi organismi liikumiseks on fütosteroolidel vaja teatud transporter valkude (ABCG5 ja ABCG8 ) aktiivsust. Fütosteroolide esterdamine toimub sarnaselt kolesterooliga. Mitteesterdatud vormid konkureerivad samade mitsellide pärast. Mis tähendab, et kui toiduga saada rohkelt fütosteroole, suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse kolesterooli imendumise hulka. Kuna kolesterooli imendub rohkem kui fütosterooli, siis ka järgnevates protsessides on edu kolesteroolil. Fütosteroolide esterdamine on aeglasem protsess võrreldes kolesterooli esterdamisega, mistõttu jõuab neid vähem vereringesse. Vereringes seovad nad endaga LDL- kolesterooli ja viivad selle maksa. Sellega vähendatakse LDL- kolesterooli ladestumist veresoontes. Fütosteroolide manustamine ei hoia ära südameveresoonkonna haigusi, kuid vähendab nende tekke riski.

Fütosteroolid toidus ja toidulisandis

Fütotoitained on taimsed bioaktiivsed komponendid, millel on taime kaitsev funtsioon, annab taimele värvi, maitse ja lõhna. Headeks fütotoitainete allikateks on näiteks: spargelkapsas, lillkapsas, valge peakapsas, lehtköögiviljad, spinat, tomat, paprika, porgand, arbuus, tsitrusviljad, mango, papaia, punased viinamarjad ja sellest valmistatud mahl, õun, melon, pirn, sojaoad, oder, pruun riis, bataat, täisteranisu, mais, ingver, piparmünt, rosmariin, tüümian, küüslauk, oregano, basiilik, seller, sibul, petersell, punane vein, roheline tee.
Üheks fütotoitainete rühmaks on fütosteroolid. Fütosteroolidel on vere kolestroolitaset alandav ja seeläbi südameveresoonkonna haigusi ennetav toime. Taimsed steroolid vähendavad kolesterooli imendumist ja suurendavad selle  väljutamist organismist. Fütosteroole leidub enamikus taimedes, eriti aga roheliste ja kollaste köögiviljade seemnetes. Parimateks allikateks on mais, soja, nisu, taimsed õlid, pähklid, seesami-, kõrvitsa- ja päevalilleseemned.

Fütosteroolide sisaldus toidus
Toiduaine Kogus (g) Fütosteroolid (mg)
Nisutera 57 197
Riisiklii 14 163
Seesamiõli 14 118
Maisiõli 14 102
Rapsiõli 14 92
Maapähklid 28 62
Nisuklii 29 58
Mandel 28 39
Brüsselikapsas 78 32
Riisigalett 64 33
Makadaamia pähkel 28 33
Oliiviõli 14 22

Enamik uuringuid näitavad, et taimsed steroolid vähendavad kolesterooli taset, kui neid on lisatud rasvastele toitudele nagu margariin või majonees. Läbi on viidud kliinilised uuringuid ka väherasvaste (light- tooted) toiduainetega nagu vähendatud rasvasisaldusega piimatooted, tume šokolaad, apelsinimahl. Kolesterooli tase on langenud ka sellisete toitude söömisel, kuid rasvaste toitude söömine, milledele on lisatud taimseid steroole, langetavad kolesterooli taset efektiivsemalt. Optimaalne kogus, mis vähendab LDL- kolesterooli taste on 2g taimseid steroole päevas, minimaalne efektiivne doos on 0,8- 1,0g päevas. Et steroolide toimet veelgi parandada on soovitatav päevane kogus ära jagada mitme toidukorra peale, kuid ka ühekordne päevase koguse manustamine annab tulemusi. On leitud et enamikes populatsioonides on päevane toidus saadud fütosteroolide kogus 150- 450mg. Kui päevas tarbida 1,5- 1,8g taimseid steroole, väheneb kolesterooli imendumine 30- 40%; 2,2g taimseid steroole vähendab kolesterooli imendumist 60%.

Fütosteroolide manustamine toidulisandina on ohutu. Taimsete steroolide manustamine kuni 3g päevas ei tohiks tekitada mingeid kõrvalnähtusid. Üksikutel juhtudel on esinenud iiveldust, seedehäireid, kõhulahtisust ja –kinnisust. Pikemaajalisel toidulisandi tarbimisel võib väheneda D-vitamiini tase organismis ja vähesel määral ka E- vitamiini kontsentratsioon. Kui fütosteroole manustada pikemaajaliselt toidulisandina, on soovitatav juurde manustada D-vitamiini. Kui toitumine on tasakaalus või kasutatakse vitamiinipreparaate, ei tohiks teiste vitamiinide defitsiiti tekkida.

Rasedatele ja imetavatele emadele ei ole taimsete steroolide manustamine toidulisandina soovitatud, kuigi negatiivseid mõjusid lootele pole täheldatud. Inimesed, kes tarvitavad kolesterooli alandavaid ravimeid, peaksid enne taimsete steroolide lisa manustamist konsulteerima arstiga. Uuringud on näidanud, et võttes lisaks ravimitele 2- 3g steroole on võimalik LDL- kolesterooli taset alandada lisaks 7-11% võrra. Fütosteroolide manustamine koos ravimitega kõrvaltoimeid üldjuhul ei põhjusta.