Kuidas alkohol last kahjustab?

Tegelikult piisab juba väga väikesest kogusest, et lapse arengut kahjustada. Alkohol kahjustab laste ja noorte ajurakke palju varem, kui täiskasvanu nende juures joobetunnuseid märkab. Seda põhjusel, et lastel ei häiru liigutuste täpsus ja tasakaal nii ruttu kui suurtel. Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile ka muidu teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet, mis sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks, mistõttu võivad nad kauem napsitada. Noorte organismis tekib tolerantsus palju kiiremini kui täiskasvanutel. Seetõttu peavad nad iga korraga alkoholikogust suurendama, et saavutada samasugune enesetunne, nagu oli pärast esimest tarbimist. Aju kahjustumine algab aga ikka sama väikese koguse järel kui esimesel korral.

Mida alkohol organismiga teeb?

Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.
Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired.
Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise.
Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.

Alkoholi mõju ajule

Katsed on tõestanud, et alkohol kahjustab arenevat aju kaks korda enam kui täiskasvanu oma. Lisaks saavad arenevas ajus kahjustada ka need piirkonnad, mis suurel inimesel jäävad puutumata. Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni.

Sagedastel alkoholitarbijatel ‒ neil, kes joovad nädalas korra või tihemini – on raskem uut infot meeles pidada. Kõige kiiremini tõestavad mälukahjustust joomise ajal tekkivad mälulüngad ehk mustad augud. Viimased tekivad seetõttu, et alkoholi mõju all olles aeglustub ajurakkude võime salvestada infot. Noortel esineb joomise ajal mäluauke tunduvalt tihemini kui täiskasvanutel. Püsima jäävad mäluprobleemid on põhjustatud hipokampuse kärbumisest. Kuna hipokampuse ülesandeks on paigutada infot lühimälust püsimälusse, tekib raskusi sellise info meeldejätmisega, mida on vaja meeles pidada kauem kui 20 minutit. Kõige suuremaid probleeme esineb asukoha kindlaksmääramisega, näiteks auto parkimiskoha meenutamisega. Või hakkavad asjad kodus ja tööl “kohti vahetama”.

Intelligentsuse langus ei ilmne joomisprobleemide algul, sest siis suudab aju värvata hukkunud rakkude asemele teisi. Ülesanded lahendatakse veel edukalt, kuid aju peab selleks tegema palju rohkem tööd. Joomise jätkamisel aju enam kõike kompenseerida ei suuda ning intelligentsuse langus ilmneb täies mahus. Teismelised alkoholitarbijad ei pea aga madalat intelligentsust sageli probleemiks, nende arvates on kehvad teadmised trendikad.

Kõigi alkoholi liigtarbijate käitumine muutub impulsiivsemaks. See tähendab, et nad hakkavad tegutsema impulsi ajel, jättes mõtlemise vahele. Nad ei suuda oma tegevust planeerida ega tehtud plaanidest kinni pidada. Viimast seetõttu, et neil on raske sihti silme ees hoida ning leida motivatsiooni selle nimel pingutada.

Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud.

Noort ohustab ka depressioon

Lisaks vaimse võimekuse langusele tekitab alkohol teisigi probleeme. Vägijooke pruukivad lapsed kogevad depressiooni kuni kolm korda sagedamini kui mittepruukijad. Küsitluse põhjal oli 37% Ameerika teismelistest alkoholitarvitajatest mõelnud enesetapule. Mittetarvitajate seas oli seda mõtet mõlgutanud üle kolme korra vähem noori. Enamikul juhtudel, kui teismelisel oli nii alkoholiprobleem kui depressioon, eelnes esimene teisele. Depressiooni, teadagi, hakatakse leevendama napsiga ja nii ollaksegi nõiaringis.