Eesti talveilmad on heitlikud ning kiiresti vahelduvate temperatuuridega. Kuigi paljudele inimestele plusskraadidega pehme talveilm väga meeldib, sobib selline kliima ka hästi haigustekitajatele. Plusskraadide vaheldumine suurte miinuskraadidega panevad inimesed unustama külmetumisohu ning haigused on kerged tekkima.
Tõsiste komplikatsioonide ja gripilaadsete sümptomite vältimiseks talvehooajal tuleks kogu aasta vältel oma tervisliku seisundi ja immuunsüsteemi eest hoolt kanda. Järgnevad lihtsad nipid võimaldavad grippi vältida ja saada haigestumise korral kiiremini terveks.
Turguta oma soolestiku mikrofloorat. See on üks lihtsamaid mooduseid tugeva immuunsüsteemi tagamiseks, kuna soolestiku bakteritel on suur kontroll immuunvastuse kujunemisel. Parim viis vajaliku bakterite arvukuse tagamiseks on vältida suhkruid oma menüüs, kuna suhkrud on toiduks patogeensetele bakteritele. Lisaks, töödeldud toidud ja nisujahu tooded peaks asendama tervislike rasvadega nagu kookosõli, avokaado, oliivid, oliiviüli, või, munad ja pähklid. Kääritatud toiduained nagu hapukapsas ja hapukurgid peaksid samuti kuuluma nädalamenüüsse, kuna sisaldavad sarnaseid piimhappebaktereid, kes esinevad ka meie soolestikus.
• Tõsta vitamiin D tasemeid. See on üks paremaid strateegiaid igasuguste infektsioonide ära hoidmiseks ning mitte gripiviirus pole sessoonselt leviv, vaid
pigem on vitamiin D defitsiit põhjuseks gripilaadsete haiguste levimiseks talveperioodil. Vitamiin D taset peaks kontrollima regulaarselt ning silmas peaks pidama, et koos vitamiin D preparaadiga tarvitataks ka K2 vitamiini ja magneesiumi, kuna nende koosmõjul on efekt suurem ning välditakse D-vitamiini toksiliseks muutumist.
• Kasuta looduslikke immuunsuse tõstjaid. Näiteks oregano, liposomaalne C-vitamiin (mille tarvitamisega peaks olema siiski ettevaatlik), kurkum ja küüslauk.
• Väldi suhkrut ning töödeldud toite. Suhkur mõjutab tõsiselt immuunvastust. Vähendades heade soolestiku bakterite osakaalu ning suurendades patogeensete bakterite, viiruste ja pärmide osakaalu soolestikus. Teatud toiduainete tarbimisega peaks eriti ettevaatlik olema, kuna esmapilgul ei tundu neis olevat rohkelt suhkrut, näiteks ketšup ja puuviljamahlad. Haigena peaks eriti suhkrut sisaldavate toiduainete tarbimist vältima.
• Puhka piisavalt. Kui keha on kurnatud, siis on ka haigustekitajatega võitlemine raskendatud. Korralik ja pikk ööuni taastab keha võimekuse.
• Väldi stressi tekkimist. Kui tunned, et stress hakkab keha üle võimust võtma, võiks proovida energiat andvat psühholoogilist vahendit, näiteks Emotsionaalse vabaduse tehnika (Emotional Freedom Techniquehttp://eft.mercola.com/ ).
• Treeni regulaarselt. Treeningu käigus tõuseb vererõhk ningg vereringlus paraneb, mis omakorda tagab parema kudede varustamise hapnikuga. Samuti
saavad vere koosseisus leiduvad immuunsüsteemi komponendid paremini vereringluses toimida ning leida haigustekitajad kiiremini üles. Treeningu käigus ei tohiks unustada tarbida piisavalt vedelikk, eriti vett. Samas haigena ei tohiks ettevõtta kurnavaid treeninguid, piirduda tuleks kergemate harjutuste ja võimlemisega.
• Kõrgekvaliteediliste omega-3 rasvhapete tarbimine. Tuleks tõsta tervislike ja vajalike rasvade, nagu omega-3, osakaalu oma menüüs.
• Pese käsi! Käte pesemine vähendab haigustekitajate organismi sattumise riski. Käte pesemisel tuleks vältida antibakteriaalseid seepe, kuna need on ebavajalikud ning põhjustavad enam kahju, kui kasu. Selle asemel kasutada tavaliselt keemiliste ainete vaba seepi.
• Väldi haiglaid. Haiglates peaks viibima ainult hädaolukorras, kuna haiglad on peamised haiguste levimise kohad, eriti ohtlikud on seal leiduvad antibiootikumi resistentsed bakteritüved.
Allikas: http://articles.mercola.com/…/whooping-cough-bacteria-evolv…
Sa pead olema sisse logitud kommentaari postitamiseks.