Magneesiumist

Magneesium (Mg) on rakusisene katioon, mida täiskasvanu
organismis leidub ligikaudu 25 g, millest 55% asub luukoes, 20% lihastes, 19% mujal kudedes ja 1% ekstratsellulaarses vedelikus.

Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud.  

Magneesium reguleerib paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse. Seda mineraalainet vajavad oma tegevuseks üle 300 ensüümi. Magneesiumi on vaja näiteks süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, südamelihaste töö toetamiseks ja vereringe reguleerimiseks ning ka normaalseks närvitalitluseks. Magneesiumi peetakse nimelt ka stressivastaseks mineraaliks – lõõgastab lihaseid ning rahustab närve.

On leitud, et tänapäevase lääne dieedi korral on Mg puudus väga kerge tekkima.

2009. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt läbi viidud uuringu põhjal ei saa 55% USA elanikest igapäevaselt piisavalt magneesiumit. Mg tarbimise kohta Eestis küll andmed puuduvad, aga arvestades, et meie igapäevane dieet sarnaneb enam ja enam USA omale, siis kindlasti on ka Eestis oht olemas. Väga ohustatud grupp Mg puuduse kohapealt on sportlased, kuna nad kaotavad seda elutähtsat mineraali higistades.

Esimeseks Mg puuduse sümptomiks võib olla silmalihaste tõmblus, närvilisus, depressioon, lihasvärin ja -nõrkus.

Mg puudus organismis võib põhjustada ka
südamehaigusi (löökide reguleerimine), vererõhu tõusu, neerukive, vähki, unetust, premenstruaalset sündroomi, menstruaalkrampe, närviimpulsside reguleerimist. Tõsise magneesiumipuuduse füsioloogilised ilmingud on hüpokaleemia, hüperkaltseemia, neuromuskulaarne erutuvus ja südametöö häired. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Magneesiumi
puuduse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ei sööda täisteravilja, vaid töödeldud toitu, millega puhastatakse kehast välja suur kogus magneesiumit. Toitude keetmisel lähevad mineraalid keeduvette. Magneesiumi viivad kehast ka välja liigne alkohol, gaseeritud jookide joomine, kortikosteroidid ja diureetikumid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks.

Magneesium on üks odavamaid ravimeid vererõhu langetamiseks.
Vähese Mg korral kaltsium ja naatrium kuhjuvad rakus, vereringe
häirub väikestes arterites ja vererõhk tõuseb. Magneesiumit on vaja südames energia produktsiooniks, selle puudus võib kaasa tuua infarkti, tekitades spasme koronaararterites (südamelihas saab vähe verd ja tekib hapniku puudus), arütmia jt sümptoome.

Magneesium osaleb veresoonte lõõgastamisel,
vähendab trombide teket. Magneesiumi tarvitamine õiges koguses tarbimine aitab leevendada ka stressi, sest see lõõgastab lihaseid ning rahustab närve.
Toidulisandite kasutamisel tekib
magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt.

Allikad:
http://www.terviseleht.ee/200205/5_magneesium.php, http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/magneesium