Mineraalained on olulised meie igapäevaseks talituseks

Meie organism vajab igapäevaseks normaalseks talitluseks piisavalt mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalid on eelkõige olulisteks koostisosadeks luudes, kehavedelikes, ensüümides ja närviimpulsside edastamises.

Inimese organismist on leitud üle 70 erineva mineraalaine, täpselt on määratletud enam kui 20 elemendi vajadus. Kuna organism ise mineraale toota ei suuda, tuleb need omastada toiduga.

Mineraalainete nagu ka vitamiinide, teadlik ja süsteemne tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada paranemisprotsesse.

Mineraalainete ja vitamiinide omastamisel on oluline just nende omavaheline vahekord. Näiteks raua imendumist ja kasutamist organismis soodustavad vitamiin C ja vask.

Mineraalide puudus

Mineraalide defitsiidi peamine põhjus on ebapiisav ja ühekülgne toit. Igapäevastest tegevustest soodustab mineraalide defitsiidi teket muuhulgas liigne kohvi joomine, suhkrurikaste toitude ja jookide kestev liigtarbimine, aga ka sagedane füüsiline aktiivsus ja higistamine ning seedetrakti või neerude töö intensiivistumine.

Mineraale omastatakse toidust ja joogist. Toidu mineraalide sisaldus sõltub toidu kvaliteedist ja töötlusest. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest, seega sõltuvad mineraalainete kogused kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega on oluline joogivee päritolu. Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest.

Vaatamata sellele, et organism vajab mineraale väikestes kogustes, puuduvad inimesel mineraalide olulised varud ja nende pikaaegne defitsiit toob kaasa tervisehäireid. Sarnaselt vitamiinidele sõltub ka mineraalide vajadus inimese soost, vanusest, kehakaalust, kehalisest aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist. Vajadus on suurem lastel, fertiilsus eas naistel, vanemaealistel, suure füüsilise koormusega inimestel, stressi ning haiguste korral.

Mineraalid

Jood: Jood on põhiline kilpnäärme hormoonide komponent, mis aitab säilitada kehal temperatuuri ja reguleerib vere glükoositaset. Lisaks kaitseb jood stressi ja radiatsiooni eest ning tagab loote normaalse arengu. Peamisteks allikateks toidus on: küüslauk, merekalad ja –loomad, seesamiseemned, sojaoad, spinat, suvikõrvits, vetikad.

Kroom: Kroomi ülesanne kehas on toetada insuliini tegevust ja stabiliseerida veresuhkrutaset, mistõttu kasutatakse seda diabeedi kontrollimiseks ja üldise magusaisu leevendamiseks. Kroom on ka aminohapete transportija ja soodustab rasvade ainevahetust. Peamisteks allikateks toidus on pagaripärm, liha, kartul (kartulikoortes), juust, melass, vürtsid (mustpipar, tüümian), täistera leib, –helbed, -puder, pähklid, seened, spargel, kraanivesi.

Mangaan: Mangaan osaleb sidekoe, luude, vere hüübimisfaktorite, suguhormoonide moodustamisel, rasvade (kolesterooli) ja süsivesikute metabolismis, reguleerib veresuhkurt, on vajalik normaalseks aju ja närvide tööks ning on vajalik kollageeni tootmiseks (haavade paranemiseks). Mangaani allikateks on täisteratooted, pähklid (pekaanipähkel, mandel), seemned (kõrvitsa), ananass, kapsas, spinat, maguskartul, oad, tee, pruun riis.

Raud: Rauda peamiseks ülesandeks on hapniku transport kudedesse. Lisaks on raud vajalik organismi kasvuks, paljunemiseks, immuunsüsteemi toimimiseks, samuti osaleb DNA sünteesis ja toetab immuunsüsteemi. Sagedamini esineb raua puudust lastel vanuses 6 elukuud kuni 4 aastat, teismelistel tüdrukutel (seoses menstruatsiooni algusega), rasedatel, taimetoitlastel ja suure füüsilise aktiivsusega inimestel. C-vitamiin soodustab raua imendumist. Toidust saadav raud jaguneb kaheks: heemne ja mitteheemne raud. Heemne raud imendub kehas paremini. Parimateks heemse raua allikateks on maks ja üldse liha, eriti aga punane liha. Lisaks ka linnuliha, kala ja koorikloomad. Mitteheemset rauda sisaldavad oad, herned, läätsed, pähklid, seemned, leht käharkapapsas(„kale“), brokkolis jm. rohelised juurviljad.

Seleen. Seleen on antioksüdant, mille efektiivsus tõuseb koos vitamiin E manustamisega. Kehas esineb mitmes eri vormis ning peamiselt aminohapete koostises. Seleeni ülesannetes on kaitse oksüdatiivse stressi eest, immuunsüsteemi tugevdamine ja kudede elastsuse säilitamine ja vananemise aeglustumine. Seleeni puudus võib esineda nt suitsetajatel ja alkoholi liigtarbimisel. Parimateks seleeni allikateks  on liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted, pärm, küüslauk, päevalilleseemned, Brasiilia pähklid, maks, või.

Tsink. Tsink on mitmete ensüümide koostises. Lisaks osaleb mikroelementide, süsivesikute, valkude, aminohapete tootmisel ja lagundamisel, osaleb geeniekspressioonis ja haavade parandamisel, reguleerib vererõhku, osaleb sperma tootmises, tagab stabiilse A-vitamiini ja kolesterooli taseme. Tsingi imendumine on takistatud kui võtta seda koos suuremas koguses rauaga tühjale kõhule. Tsinki leidub enim punases lihas, täisteratoodetes, läätsedes.

Vask. Vaske on vaja hemoglobiini sünteesimiseks, hapniku vabade radikaalide taseme regulatsiooniks, kudede elastsuse tagamiseks, luukoe tekkeks ning luude normaalseks arenemiseks, ka aju, südame jt organite arenguks. Lisaks stimuleerib immuunsüsteemi ja võitleb infektsioonidega, osaleb vigastuste parandamisel. Tsingi ja raua liigtarbimine takistab vase imendumist. Parimateks vase allikateks on mereannid, maks, täisteratooted, oad, läätsed, šokolaad, pähklid, seened, õunad.

Magneesium. Magneesiumi funktsiooniks on aktiveerida valgud ja süsivesikud, olla ehituslikuks komponendiks
luudes, raku membraanides, kromosoomides. Lisaks osaleb rakkude migratsioonis haava paranemisel, lihaste ja närvide töös, kontrollib vere glükoosi taset ja vererõhku ja osaleb energia tootmises. Magneesiumi imendumist takistab tsink ning täisteratooted. Proteiinid toetavad magneesiumi imendumist. Headeks magneesiumi allikates on rohelised köögiviljad, läätsed, pähklid, seemned, täistera. Magneesiumi on sageli lisatud ka valmistoodetele.

Kaltsium: Kaltsium on vajalik hammaste ja luude arenguks ning nende tugevuse säilitamiseks, vajalik vere hüübimiseks, lihaste kontraktsioonideks, raku membraani hoidmiseks. Lisaks toetab kaltsium rakkudevaheliste närviimpulsside tööd, kontrollib hormoonide tööd, tagab normaalse südamerütmi ja langetab vererõhku kõrge vererõhuga inimestel. Enamasti saadakse kaltsiumi piimatoodetest ja kaltsiumiga rikastatud toiduainetest. Veel rohkem saab seda rohelistest juurviljadest: brokkolist, Brüsseli kapsast, leht käharkapapsas(„kale“), kaalikast.
Headeks kaltsiumi allikateks on ka lõhe, sardiinid, mandlid Brasiilia pähklid, päevalille seemned, kuivatatud oad, tahhiini. Kaltsiumi on lisatud mitmetele valmistoitudele nagu mahlad, hommikusöögihelbed, sojapiim, tofu, leib.

Mineraalide ületarbimine

Organismi mehhanismide toimimise tagamiseks on oluline bioelementide omavaheline tasakaal. Mõne puuduva aine taseme kiireks taastamiseks on mõistlik kasutada mineraalainete preparaate või toidulisandeid, millest organism omastab kergelt vajalikud ühendid. Mineraalainetega liialdamine viib aga organismi talitluse häireteni. Mõne mineraali üleküllus võib põhjustada häireid ka teiste mineraalide ja vitamiinide imendumises. Liigtarbimise sümptomiteks on näiteks allergiad, naha ärritus, kõhu-, peavalu, seedehäired.