Mõningaid fakte inimkeha kohta

Kas teadsid et…

Umbes kümme  triljonit rakku on omavahel koondunud hästitoimivaks kogukonnaks, moodustades inimese.
Inimene uuendab end iga päev. Inimese  keha toodab 25 miljonit uut rakku sekundis ja igas minutis sureb 300 000 rakku.
Inimesed koosnevad sõna otseses mõttes tähetolmust. Igas meie kehas olevas rakus on elemente, mis on pärit supernoovaplahvatustest. Need on näiteks raud meie veres, kaltsium meie luudes ja keratiin meie juustes.
Inimesel pole ühtegi organit, mida ei leiduks ka teistel imetajatel.
Erinevatel andmetel koosneb meie keha 70-90 % veest.
Inimese DNA on 50 % sama mis banaanil ja 98,6 % sama, mis shimpansil.
Meie närviimpulsid liiguvad aju ja keha erinevate osade vahel kiirusega 170 miili tunnis.
Magades me kasvame, päeval kahaneme. Hommikuti oleme kuni 1 cm võrra pikemad kui õhtul.
Kõrvad, nina ja labajalad kasvavad surmani.
Sarnaselt näpujäljele on ka iga inimese keelel täiesti unikaalne muster.
Sündides on inimesel 350 luud, kuid täiskasvanuna on neid vaid 206. Paljud luud kasvavad kokku.
Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit.
Me toimime paljuski tänu bakteritele. Igal inimesel on kehas umbes 2 kilogrammi baktereid ja mikroorganisme ilma kelleta me elada ei saaks. Juba ainuüksi inimese suus leidub rohkem baktereid kui inimesi maapeal kokku.
Nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale, imendub meie organismi. Seega tasub olla tähelepanelik selle suhtes, mida oma nahale määrime.
Enamus tolmu, mis tekib kodudes, koosneb inimese enda surnud naha kübemetest. Inimese elu jooksul tekib neid umbes 18 kilo.
Hingamise, higistamise ja väljaheidetega eritame keskmiselt 3-3,5 liitrit vedelikku päevas. Seega on vaja igapäev tarbida samapalju vedelikku asemele.
Sinu maksal on teadaolevalt üle 5oo erineva funktsiooni. Kui lõigata ära kolmveerand maksast, kasvatab ta end umbes nelja nädalaga tagasi.
Inimese kopsud mahutavad kuni 10 liitrit õhku, kuid keskmiselt hingab  inimene  korraga vaid pool liitrit õhku sisse.
Süda on umbes rusika suurune. Ta on tugevaim lihas kehas, mis lööb keskmiselt 100 000 korda päevas
Sinu südamelöögid löövad muusikaga ühes taktis.
Naise  süda  lööb kiiremini kui meestel.
Me näeme, et naiste ja meeste kehad on erinevad, kuid naiste ja meeste aju on samuti erinevalt üles ehitatud. Naiste ajus on rohkem ühendusi erinevate aju piirkondade vahel ja meestel on rohkem ühendusi erinevate ajupiirkondade sees, mis paneb naised ja mehed täiesti erinevalt mõtlema ja tegutsema. Samuti on naistel aktiivsem parem ehk loominguline ja intuitiivne ajupoolkera ja meestel on aktiivsem vasak ehk loogiline ajupoolkera.
Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit. Ehkki käbinäärme füsioloogilisi omadusi veel täielikult ei mõisteta, peetakse seda sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel. Käbinääret kutsutakse ka kolmandaks silmaks.
Pimesool ei olegi kasutu, see on koduks headele bakteritele, aidates seedimisel paremini funktsioneerida.
Kehas on kokku üle 650 lihase. Me kasutame rääkides üle 72 erineva muskli. Ühe sõna lausumiseks peavad koostööd tegema üle 70 lihase, naeratamisel kasutame 17 lihast. Paigal seistes kasutab keha tasakaalu hoidmiseks 300 lihast.
Liigeste valu võib ennustada ilmamuutust.
Köhatades ei tunne valu.
Inimese taandareng toimub palju kiiremini kui areng.
Elu- surma situatsioonides võib inimesel tekkida üleloomulik füüsiline jõud ehk meeletu adrenaliinitulv, mistõttu võime liigutada ” mägesid”.
Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad. Isegi teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem.
Meie kehal on suurepärane ja müstiline võime end ise tervendada. Kui lõikad kogemata näppu, siis kasvab haav ise kinni ja paraneb, kui murrad kondid, siis kasvavad nad taas kokku. Meie keha on võimeline ravima vähki, peatama vananemist, väljutama toksiine, võitlema põletikega- ehk hoidma sind terve ja vitaalsena. Meie keha ja meele ravimissüsteem on praktiliselt limiteeringuteta kui me lubame sel toimida.

Allikas: kehakeel.ee