Toitumisteadlased ütlevad, et puu-ja köögiviljade söömine aitava kauem elada. Mis värvi peaks eelistama? Kui soovid kindla peale välja minna, siis vali punane – kuigi kõik puu- ja juurviljad on kasulikud, olenemata värvist.
Punased, kollased ja oranžid köögiviljad saavad oma värvi karotinoididelt. Punased tomatid, kibuvitsamarjad, arbuusid ja verigreibid sisaldavad ka lükopeeni, mis teeb head südamele ja veresoonkonnale ning võib aidata ka vähiriski vältida. Lisaks sisaldavad punased köögiviljad palju C-vitamiini.
Punane kapsas – on teadlaste sõnul kasulik, kuna tõstab ajufunktsiooni ning tugevdab südametööd.
Peedimahl – laiendab veresooni ja alandab vererõhku.
Tomatid – sisaldavad antioksüdante, mis hoiavad südant noorena ning alandavad kolesterooli.
Kollased köögiviljad nagu mais, melon, kollased paprikad ja tsitrusviljad on head C-vitamiini allikad. Oranžid porgandid sisaldavad palju beeta-karotiini, mis mõjub hästi nahale ja limaskestadele. Kollased kukeseened sisaldavad ka palju D-vitamiini.
Salat, kapsas, maitsetaimed, spinat, oad ja herned saavad oma rohelise värvi rauda sisaldavast kloroplastist. Lisaks on rohelistes köögiviljades palju C-vitamiini, mis parandab raua imendumist. Rohelised köögiviljad sisaldavad ka palju silmi kaitsvat luteiini ning vere hüübimist tagavat K- vitamiini.
Sinist tooni köögiviljad saavad oma värvi antotsüaniinidest, mis parandavad mälu ja võivad aeglustada vananemisest tingitud muutusi. Antotsüaniinid võivad aidata ennetada ka vähki ja vähendada diabeeti haigestumist. Seetõttu on hea mõte oma igapäevamenüüsse lisada mustikaid, ploome, sõstraid, baklažaani, tumedaid viinamarju ja punast peakapsast.
Lillkapsas, kapsas, õun, pastinaak, sibul ja seened sisaldavad allitsiini ja kvertsetiini. Allitsiin aitab ära hoida bakterite ja seente kasvu. Kvertsetiin jällegi on tugev antioksüdant, mis pärsib bakterite kasvu ja viiruste levikut. Valged mandlid ja pähklid on suurepärased valgu ja hea rasva allikad.
Sa pead olema sisse logitud kommentaari postitamiseks.