Toidueelistused, mis lühendavad eluiga!

Hiljutise uurimuse järgi lühendavad eluiga 4 väga olulist harjumust ja toidueelistust:

• Liigne suhkru tarbimine.
Ülemäärane suhkur (kaasaarvatud töödeldud fruktoos ja teraviljadest pärinev suhkur) meie menüüs põhjustab terviseprobleeme, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja südamehaigused, mille avaldumine võib võtta aastaid.
Töödeldud toidud on peamised suhkruallikad. 74% töödeldud toiduainetest sisaldab peidetud suhkruid, millel võib olla 60 erinevat nimetust. Sellest tulenevalt ei ole tavatarbijal aimugi kui palju suhkruid päeva jooksul tegelikult tarbitakse.
Päevaseks soovituslikuks suhkru koguseks võiks olla 25 grammi ehk 6 teelusikat, mis on vähem kui leidub tavalises 500 ml limonaadis.
Ameeriklase C. Kenyoni uurimustöö järgi mõjutavad mitte-taimelist päritolu süsivesikud otseselt spetsiifilisi geene, mis reguleerivad nooruslikkust ja pikaealisust. Mitte-taimset päritolu karbohüdraatite eemaldamisel elasid C. elegans ümarussid kuus korda kauem kui tavaliselt ning nad suutsid säilitada tervise ja noorusliku elujõu kuni lõpuni. Sarnaseid uurimusi on tehtud ka mujal maailmas ning teiste katseloomadega (rotid, hiired ning ka ahvidega). Kuna inimestel on olemas samad geenid, siis kehtivad need katsetulemused ka meie kohta.

Rafineeritud suhkur ja töödeldud fruktoos põhjustavad insuliini resistentsust. Insuliini resistentsus tähendab insuliini toime nõrgenemist kudedes. Insuliin on peamine vananemise „kiirendi“ kuna mõjutab mitmeid kehafaktoreid, mis on seotud pikaealisusega. Näiteks insuliin muudab mitmete hormoonide ekspressooni; stimuleerib närvisüsteemi ning edendab vasokonstriktsiooni. Arvatakse, et mitmed tänapäevased kroonilised haigused on tegelikkuses insuliini resistentsuse seisundid. Kui insuliini resistentsus tekib maksas, viib see II tüübi diabeedini, kui ajus, siis lõppeb see enamasti Alzheimeri haigusega ning insuliini resistentsuse tekkimine neerudes viib krooniliste neeruhaigusteni.
Insuliini taseme normis hoidmiseks peaks vähendama töödeldud toitude ja magustatud jookide tarbimist.

• Kunstlikud magustajad.
Kunstlikud magusained stimuleerivad ja suurendavad isu süsivesikute järele. Lisaks produtseerivad need mitmeid metaboolseid düsfunktsioone, mis soodustavad rasva ladestumist ja kaalu tõusu. Näiteks aspartaam halvendab insuliini tundlikkust rohkem, kui suhkur. Kunstlikud magusained indutseerivad soolestiku düsbioosi ja glükoosi intolerantsust muidu tervetel inimestel. Glükoosi intolerantsus on prekursoriks tüüp II diabeedi tekkel, aga see mängib rolli ka ülekaalulisusel, kuna liigne suhkur veres säilitatakse lõpuks rasvarakkudes.

• Transrasvad.
Sajandeid on levinud arusaam, et küllastunud rasvad põhjustavad südamehaigusi. Selliste terviseprobleemide tekkimise vältimiseks asendasid toiduainete tootjad küllastunud rasvad transrasvadega, andes hoogu juurde uuele madala-kalorsusega (kuid kõrge suhkrusisaldusega) toitudele. Transrasvad on peamised insuliiniresistentsuse tekitajad.
Transrasv, mis enamasti leidub hüdrogeenitud taimeõlis, võib käituda kui pro-oksüdant, viies oksüdatiivse stressini, mis põhjustab rakulisi kahjustusi. Samuti põhjustavad transrasvad arterites rasvaummistusi ning ummistunud arterid halvendavad verevoolu ja südamehaigused on lihtsamad tekkima. Veelgi enam, transrasvad takistavad prostatsükliini, mis on vajalik vere voolamiseks soontes, sünteesi. Kui arterid ei suuda produtseerida prostatsükliini, moodustuvad veretrombid, millele võib järgenda äkksurm.
Transrasvade mitte-tarbimine võib osutuda tänapäeva ühiskonnas väga raskeks, kuna toidutootjad ei ole kohustatud märkima kõikide transrasvade esinemist oma tootes, kui selle kogus toote kohta jääb alla teatud piiri. Transrasvade vältimiseks tuleks eemaldada oma menüüst kõik töödeldud toidud, mille valmistamisel on kasutatud hüdrogeenitud taimeõli.

• Vitamiin D defitsiit.
Vitamiin D taseme normis hoidmine võimaldab vältida mitmeid haigusi ja elada pikemat, tervemat elu. Teadlased on kinnitanud, et vitamiin D3 taseme tõus inimese organismis, aitab ennetada krooniliste haiguste tekkimist. D-vitamiin mõjutab umbes 10% kogu meie genoomist.

Loe lähemalt: http://articles.mercola.com/…/factors-shortening-lifespan.a…
http://tervis.postimees.ee/…/pidev-dieeditamine-luhendab-el…