Toome välja 4 nippi, kuidas oma eluiga pikendada I osa

kes meist ei sooviks elada pikka elu õnneliku ning tervena? Seda on võimalik saavutada, jälgides nõuandeid, mis hoiavad Su keha ja keharakud noorena.

1. Jälgi oma kehakaalu. Soovituslik on kaaluda umbes 10 % vähem, kui normaalkaal ette näeb. Uuringud on tõestanud, et mida vähem kaloreid Sinu organism saab, seda vähem rakke purustavaid mürke (vabu radikaale) ainevahetuse tagajärjel organismis tekib. Kalorite vajadus on indiviiditi erinev, sõltudes Sinu vanusest, kehalisest aktiivsusest ja sellest, kas teed vaimset või füüsilist tööd.

“On piisavalt tõendeid, et kaloritarbimise piiramine vähendab paljude levinud haiguste riski, muuhulgas näiteks vähi, diabeedi ja südamehaiguste ohtu. Inimesed saavad nii oma eluiga oluliselt pikendada.,” ütles Saint Louis’i ülikooli teadlane Edward Weiss, kes avaldas väiksema kaloritarbimise kasulikkuse tagamaid selgitava artikli.

Enamik eksperte nõustub üldise rusikareegliga: söö alates 25 eluaastast 15 % vähem ning võid lisada oma elueale 4,5 aastat. Kuigi enamik katseid on läbi viidud loomade peal, ei näe teadlased mingit põhjust, miks sarnane meetod ei võiks toimida ka inimestel.

Ollakse arvamusel, et kaloritarbimist piirates saab vähendada ainevahetuse määra ning seetõttu toodab keha vähem kudesid kahjustavaid vabu radikaale. Väiksem kaloritarbimine vähendab kilpnäärme hormooni trijoodtüroniini (T3) hulka, mille tulemusena aeglustuvad ainevahetus ning kudede vananemine.

2. Üldkolesterooli sisaldus veres peaks olema alla 200 mg/dl. Vastasel juhul võib Sinu veresoonkonnas tekkida ohtlikke ummistusi, ka südame verevarustus võib saada häiritud. Võitluses liigse kolesterooli vastu aitab kõige paremini suure kontsentratsiooniga artišoki ekstrakt või küüslauk.

Normaalne üldkolesterooli tase on alla 5mmol/L (millimooli liitris). Üldkolesterooli taset 5,0-6,0 mmol/L võib pidada piirtasemeks, mille kahjulikkust hinnatakse sõltuvalt teistest riskifaktoritest.

3. Kaitse oma organismi vabade radikaalide (ainevahetuse jääkainete) eest. Vabad radikaalid on molekulid, mille välimisel elektronkihil on paardumatu elektron. Seetõttu on sellised molekulid väga reaktsioonivõimelised, alustades reaktsioone, mille tulemusel tekib suur hulk uusi vabu radikaale, mis viib kudede degeneratsioonini ja organismi üldise vananemiseni. Terves organismis valitseb vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaal. Antioksüdandid on toidus sisalduvad ained, mis aeglustavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket organismis. Vabad radikaalid on keha loomuliku funktsioneerimise kõrvalproduktid, mis tekivad hapniku transpordil või ainevahetuse protsessis. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui tasakaal on rikutud. Optimaalne vahend vabade radikaalide vastu on näiteks vitamiinid A, C, E ning seleen. .

A-vitamiin ja beetakaroteen C vitamiin E-vitamiin Seleen
Kaitsevad silmanägemist ja hoiavad naha tervena. Hävitab vabu radikaale nii rakkude sees kui väljas. Kaitseb punaseid vereliblesid ja hädavajalikke rasvu rakumembraani sees ning see toimib hästi mitmesuguste vanusega seotud haiguste ennetamisel. Mineraal, mis koostöös E-vitamiiniga kaitseb rakke ning vähendab vähiriski. Lisaks on seleen tervete juuste ja küünte säilitajaks ning immuunsüsteemi turgutajaks.
Neid leidub tomatis, kõrvitsas, spinatis, magusas kartulis, porgandites, virsikutes, aprikoosides, brokkolis ning teistes erksavärvilistes puu- ja juurviljades. C-vitamiini sisaldavad tomat, spinat, mango, kapsas, piprad, maasikad, tsitruselised nagu apelsin ja laim ning brokkoli ja teised rohelised viljad. Kuna C-vitamiin on vees lahustuv vitamiin ja tugeva kuumutamisega läheb C-vitamiin toidus kaotsi, siis tasuks C-vitamiini rikkaid toite tarbida võimalikult algupärasel kujul. E-vitamiini allikateks on pähklid, seemned, rohelised viljad, maapähklivõi, avokaado, teraviljad ja naturaalne õli Seleeni leidub küüslaugus, lihas, seemnetes, munades, kalas, kanas ja Brasiilia pähklites.

Lisaks antioksüdantide tarbimisele toiduga või toidulisanditena on soovitatav vältida stressi, liigset alkoholi ja teisi vabade radikaalide moodustamist soodustavaid tegureid oma elus.

4. Hoia oma vererõhk normi piires (alla 135 / 85 mmHg). Just kõrge vererõhk on üks olulisemaid riskifaktoreid degeneratiivsete südame– vereringe haiguste tekkeks. Kõrge või madala vererõhu korral on olulised elustiili ja toitumisharjumuste muudatused. Enamustel juhtudel tuleb langetada kaalu, sest vererõhk tõuseb tavaliselt koos kaaluga. Kaalu peab alandama aeglaselt, kuid  järjekindlalt – näiteks üks kilo kuus. Nii saab poole aastaga vererõhku alandada 12 mmHg võrra. Kogemused on näidanud, et vererõhk langeb üks kilo kaalulanguse kohta 2 mmHg ühikut.

Vererõhku aitab stabiliseerida ka igapäevane võimlemine ja sport. Madala vererõhu korral aitab enamasti tass kanget kohvi, aga sellega ei tasu liialdada. Lisaks sportlikule eluviisile ja tervislikule toidule võib abi leida ka ženšenni sisaldavatest preparaatidest, eleuterokoki või kuldjuure tilkadest ning guaraana tablettidest.