Tugev või nõrk immuunsussüsteem?

Inimese kehas on rohkem bakterirakke kui inimrakke ning suur osa nendest (miljardeid) bakteritest elab seedetraktis, kokku üle 500 liigi. Mikroobide ja keharakkude vastastikusel toimel kujuneb inimese immuunsüsteem. Soolestikus, eeskätt peensooles ja jämesooles alumises osas, elab enamik baktereid: peamiselt bifidobakterid, piimhappebakterid, bakteroidid ja soolekepikesed. Kui soolestiku mikrofloora eest on hoolitsetud, siis on see abiks toidu seedimisel ja omastamisel.
Probiootikumid – mis need on ja milleks neid vajame?
Meie soolestiku mikrofloorasse kuuluvad potentsiaalselt patogeensed, patogeensed ja kasulikud ehk probiootilised bakterid.
Probiootikumid tähendab tõlkes „elu eest“ või „elu poolt“, samas kui antibiootikumid tähendab tõlkes „elu vastu“.
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mille piisavas koguses manustamine omab tervisele kasulikke mõjusid, tagades hästitoimiva ja tasakaalus seedeelundkonna mikrofloora.
Probiootiliste tüvede tervisele kasulikud omadused:

• koloniseerivad põhilise osa soolestiku epiteelist, et patogeensetel tüvedel poleks võimalik soolestiku sisemisele limaskestale kinnituda, pesastuda ning kahjustada peremeesorganismi,
• tugevdavad immuunsüsteemi vastupanuvõimet,
• aitavad ennetada seedehäireid,
• vähendavad vereseerumi kolesteroolitaset ja vererõhku,
• vähendavad vähki haigestumise riski,
• parandavad toitainete omastamist ja tõstavad seega tarbitud toidu toiteväärtust
• takistavad probiootikumid haigusetekitajate kinnitumist sooleseintele, näiteks ägeda kõhuviiruse korral,
• parandavad piimasuhkru (laktoosi) taluvust, vähendavad piimaallergia nähtusid
• vähendavad kõhulahtisuse tekke võimalust,
• kasutatakse ka urogenitaalsete haiguste (nagu vaginaalne pärmseen), kõhukinnisuse, kõhulahtisuse, antikehade indutseeritud kõhulahtisuse, põletikuliste soolehaiguste ja ärritatud soole sündroomi, hüperkolesteroleemia, osteoporoosi, toiduallergiate ja atoopiliste haiguste ennetamiseks.
  On oluline, et need mittepatogeensed bakterid interakteeruksid soolestiku epiteelirakkudega ning töötaksid koos soolestikus leiduvate immuunrakkudega. Probiootiliste mikroorganismide arvukuse suurenemisel tõuseb kehas antikehasid tootvate immuunrakkude arv. Probiootikumid indutseerivad epiteelis signaale ja immuunrakud kutsuvad soolestikus esile tsütokiinide erinevaid mustreid, mis viib immuunvastuseni.
  Soolestiku mikrofloora ja inimese vahel toimib sümbioos, nii et mõlemad saavad sellest kasu: peremeesorganism (inimene) annab mikroorganismile toitaineid ja pakub kaitset, samas mikrofloora mängib väga olulist rolli peremehe füsioloogias. Selle sümbioosi kahjustamine võib toimuda näiteks teatud haiguste tekkimisel, kommensaalsete patogeenide rünnakul või ravimite, eriti antibiootikumide, kasutamise tagajärjel.
  Antibiootikumid on vajalikud, sest päästavad meid suuremast ohust, kuid probiootikumid on kasulikud, sest abistavad meie organismi. Nad aitavad meil antibiootikume paremini taluda. Mõistlik on kasutada neid ühes ravikuuris koos, kuid võtmisel peab vähemalt paar tundi vahet pidama, muidu hävitab antibiootikum ka probiootilised bakterid.
  Probiootilised bakterid on olulised ka toiduainetööstustele, sest nad on võimelised sünteesima biogeensed ühendeid, mis on vajalikud näiteks juustu valmimisel, keefiri produktsioonil ning hapendatud kääritusviisidel. Oluline roll on probiootikumidel ka taimetoitlaste seedesüsteemis, kuna osad tüved suudavad sünteesida metioniini ehk aminohapet, mille defitsiiti esineb taimetoitlastel.
  Probiootilised ja prebiootilised toiduained
  Probiootikumid vajavad oma elutegevuseks prebiootikume. Prebiootikumid on toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele. Need ained ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles.
  Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid- inuliin ja oligofruktoos.

Probiootilised toiduained:

• hapupiim, keefir, jogurt,
• hapukapsas,
• fermenteeritud sojapiim
• Kombucha tee (kääritatud Jaapani tee)
• Miso supp
• tume šokolaad
• hapukurk
  ***Prebiootilised toiduained:
• oder, linaseemned,
• kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed),
• kaerahelbed
• kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed.
  Probiootilise ja prebiootilise toidu ühiseks nimetuseks on funktsionaalne toit.
  See on toit, milles leiduvad komponendid mõjutavad organismi neid funktsioone, mille eesmärk on parandada tervist. Prebiootilise ja probiootilised toidud võivad kaasa aidata seedeelundite talitushäirete leevendamisele ning toetavad seedeelunditega seotud immuunsüsteemi organismi üldises immuunsüsteemis.
  Probiootilistes toiduainetes leiduvaid elusaid mikroobe võib kasutada koos prebiootiliste toiduainetega. Siis nimetatakse seda kombinatsiooni sünbiootikumiks. Selle üheks heaks näiteks on linaseemnejahu ehk linajahu lisamine jogurtile, mis on praegu Eestis andnud häid tulemusi mitmete seedesüsteemihäirete leevendamisel.
  Lisaks toidule, on võimalik pro- ja prebiootikume saada ka toidulisanditest. Preparaatides kasutatakse probiootikumidena piimhappebaktereid, mis pärinevad kas inimeselt või piimatoodetest. Nende ainevahetuse lõpp-produktid piim- ja äädikhape, langetavad soolestikus pH-taset ning see omakorda aitab haigusetekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta.
  Probiootikumidena kasutatakse preparaatides enamasti Lactobacillus või Bifidobacterium tüvesid. Efektiivses probiootilises toidulisandis peaks olema vähemalt 2 kuni 4 bakteriliiki ja nende kontsentratsioon peaks olema vähemalt 109 CFU/ grammi kohta. Samuti peaks lisaks bakteritele tootes sisalduma ka prebiootilisid aineid, inuliini või fosfooligosahhariide (FOS).

Probiootilised toidulisandid:

• Talvel võib probiootikumikuuri korrata iga kuu tagant.
• Probiootikumid parandavad immuunsüsteemi seisundit ja aitavad vastu seista nii viirushaigustele kui ka kõhugrippidele.
• Piimhappebakteritekuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele.
• Probiootikumikuure soovitatakse ka neile, kes põevad tihti kuseteede infektsioone ja kandidoosi.
• Vanemaealistel on seedesüsteemi mikrofloorat vaja tõhustada eriti siis, kui kaebusteks on kõhukinnisus, liigsed kõhugaasid jms.
• Mitmete uurimuste järgi on probiootikumide oskuslik kasutamine vähendanud jämesoolevähi riski, kui probiootikumikuuri ajal söödi ka prebiootilisi toitusid.
• Probiootikumide oskuslik kasutamine võib parandada B12-vitamiini imendumist ja on näidustatud, kui probleemiks on aneemia või mõned neuroloogilised vaevused.
• Lisaks enne kehvade hügieenitingimustega riiki reisile minekut ja reisil olles. Samuti tihti kuseteede infektsioone ning kandidoosi põdevatele inimestele.

Probiootikumid ja vitamiinid
Vitamiinid on olulised mikrotoitained, mis on vajalikud elutähtsate reaktsioonide toimimiseks elusates organismides. Inimesed on võimetud ise sünteesima teatud vitamiine vajalikes kogustes, seega vajatakse neid eksogeenselt. Probiootilised bakterid on võimelised sünteesima näiteks K- ja D-vitamiini, foolhapet, B2- ja B12-vitamiine.
Kuigi on teada, et mikroobid suudavad sünteesida ilmselt kõiki vitamiine, siis siiani pole selge kui paljude vitamiinide allikaks nad võivad olla. Viimastel aastatel on suudetud tuvastada mitmeid uusi soolestiku mikrofloorasse kuuluvaid bakteritüvesid, seega on ainult aja küsimus, millal kirjeldatakse ka uued vitamiini produktsiooniga tegelevad bakteritüved.
K-vitamiinil on kaks tuntud vormi- füllokinoon ehk vitamiin K1, mida leidub kõigis fotosünteesivates taimedes ning menakinoon ehk vitamiin K2, mis on peamiselt bakteriaalset päritolu. On näidatud, et Lactobacillus tüved suudavad sünteesida suurtes kogustes folaati (umbes 100 µg/L). Sama on võimelised tegema ka Bifidobacteria tüved.

Soolestiku mikrofloora eripära
Igal inimesel on ainult talle omane kehatalitlus (füsioloogia), sealhulgas soolemikroobide kooslus.
Soolestiku koloniseerimine mikroobide poolt algab kohe pärast inimese sündi, sõltudes väga ulatuslikult sündimise viisist. On leitud, et loomuliku vaginaalse sündimise käigus koloniseerivad vastsündinu soolestiku ema sünnitusteedest pärinevad head piimhappebakterid. Keisrilõike abil sündinud vastsündinute soolestikust moodustavad suure osa ema naha pinnalt pärinevad bakterid, millel esineb oluliselt vähem kasulikke mõjusid inimese tervisele.
On juba mõnda aega teada, et ülekaaluliste inimeste soolestiku mikroflooral on teatavad iseärasused, mida tuleks kehakaalu korrastamisel arvestada. Sõltuvalt igapäevasest menüüst saab inimene suuresti muuta oma mikrofloora kvaliteeti, suurendades nn heade bakterite arvu kuni 2000 korda. On andmeid, et kui inimene tarbib 50-70 g loomseid valke päevas, on häid baktereid tal sada korda vähem kui neil, kes tarbivad 10-30 g loomseid valke päevas. Seega- liiga palju loomseid valke ei ole hea soolestiku mikrofloorale.
Probiootilised bakterid tulevikus
Probiootiliste piimhappe bakterite kasulikust toimest on räägitud juba pikka aega, kuid viimasel ajal ilmub üha enam teadustöid, milles esitletakse probiootilisi baktereid, kui tulevasi ravimeid.
Arvatakse, et mõne aja pärast võiksid probiootikumid asendada mimeid ravimeid, sealhulgas antibiootikume. Koostöös vitamiinidega oleksid bakterid võimelised ennetama, ravima ja turgutama organismi looduslikul moel, ilma keemiliselt sünteesitud ravimitena.
Kujutlege, mis oleks veel parem, kui võimalus ravida haigust inimpäritolu või piimatoodetest pärinevate bakteritüvedega, mille ohutuses ei kahtle ilmselt keegi.
Gripihooajal laialt levinud ülemiste hingamisteede nakkuseid on võimalik vältida. Eelmise aasta septembris ilmunud uurimuse kohaselt on võimalik probiootikumide ja vitamiin C koostarbimisel ennetada hingamisteede haigustesse nakatumist, eriti kooliealistel lastel. Kuna lapsed on väga vastuvõtlikud erinevatele viirustele ning kooli- ja lasteaiakeskkond soodustab viiruste levikut, siis on ennetustöö nende seas väga oluline. Nii C-vitamiin kui probiootikumid omavad tõestatud toimet immuunsüsteemi tugevdamisele ning nende kahe kombinatsioon vahendab immuunsüsteemis toimivate rakkude aktiivsemat transporti ning signaalide ülekannet, mis omakorda tõstab immuunsüsteemi efektiivsust.
Hingamisteede nakkuste korral kirjutab arst enamasti välja antibiootikumid, et haigust põhjustavad bakterid kahjutustada. Kuid lisaks patogeensetele bakteritele, surmavad antibiootikumid ka head, kehale vajalikud kaitsebakterid ehk probiootikumid. Seetõttu peaks keha gripihooajal tugevdama, lisades oma igapäeva menüüsse probiootilised toidud ja probiootikumide toidulisandid.
Kokkuvõtteks aitavad probiootilised ja prebiootilised toidud koos probiootiliste toidulisanditega tagada head tervist. Pange head bakterid enda nimel tööle!