Tundes suitsu lõhna, oled juba passiivne suitsetaja

Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Kuigi üldiselt püüavad suitsetajad teisi tubakasuitsust säästa, siis enamik inimesi ei tea, et 80% mürgisest tubakasuitsust on nähtamatu.

Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks.

Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad. Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad.

On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab kahjulikke elemente peavoo suitsust rohkem. Suitsetamise ajal iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30- 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal, sigareti otsa hõõgumisel, õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55- 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erineva kemikaali osakest ja gaase, millest paljud soodustavad vähi teket.

2014. aasta lõpus Turu-uuringute ASi tehtud uuringust selgus, et 72% mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega (61% puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis). Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.

Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.

Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.

Pea meeles, et:

Iga kümnes suitsetamisest tulenevasse haigusesse surev inmene on mittesuitsetaja.
Sigaretisuits ladestub autoistmetesse ja on mürgine ka siis, kui sa parasjagu teiste läheduses ei suitseta.
Peale suitsetamise lõpetamist on inimese väljahingatav õhk lähedal viibijatele endiselt mürgine. Mürgised ained (sh vingugaas) on õhus ka tunde peale suitsetamist.
Avatud akna või kubu all suitsetamine ei aita mürgist tubakasuitsu toast eemaldada. Sigareti mürgine suits ja peenosakesed jõuavad siiski tuppa, mutes eal olevad inimesed passivseteks suitsetajateks.
Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele, rasedatele ja imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele.

Tubakasuitsuga saastatud keskkonnas viibimise riskid mittesuitsetajale:

astma tekkimine, nii täiskasvanutel kui lastel
astma ägenemine, allergilised reaktsioonid
kopsu- ja kõrvainfektsioonide teke
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
kopsuvähk
südame-veresoonkonnahaigused nagu südamelihase infarkt, insult
enneaegne sünnitus ja beebi alakaal
nurisünnitus ja lapse väärareng

psühholoogilised probleemid lastel nagu depressioon, ärevus, hüperaktiivsus, ebaküpsus jms