KUI PILK LÖÖB JA KANG TÕUSEB! Meravita®Premium sarja ERECTUS MAXIMUS on bioaktiivne toidulisand. Mõeldud meestele ja sportlastele. Loodusliku „viagrana“ aitab ERECTUS MAXIMUS igat MEEST voodis. Paranenud testosterooni ja arteriaalse vere pealevool on tähtsad faktorid ka kulturismi ja jõutreeningutega tegelevate MEESTE ja NAISTE seas. Samuti võitlusspordis. Loe ERECTUS MAXIMUS aktiivainete unikaalsest kooslusest erektsiooni ja lihaskonna ehitajana

Eesti jahilaskur Reino Velleste võitis Baltikumi esikoha

Möödunud nädalavahetusel Männiku jahilasketiirus toimunud Eesti meistrivõistlustel jahilaskmises ja Balti Karikavõistlusel kordas noor ning andekas jahilaskur Reino Velleste enda isiklikku rekordit ja võitis esikoha. Reino Velleste saavutas Eesti meistrivõistlustel teise koha ja Balti karikavõistlustel esimese koha. Kahe päeva jooksul tabas Velleste 121/125st, millega oli kindlalt põhivõistluse võitja. Sellel aastal jäi Velleste Eesti meistrivõistluste finaalis alla

Mis on supertoit?

Järjest enam on meedias ja igalpool mujalgi kuulda terminit „supertoit“. Aga mida see siis tegelikult tähendab? Mis on supertoit? Kuidas see erineb tavalisest toidust? Miks see on parem, kui meie tavatoit? Supertoidud on saadused otse puhtast loodusest, need sisaldavad väga suurt kogust vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, kiudaineid, rasvu ja valke. Supertoidud on väga toitaineterikkad. Supertoit on

Farmatseut annab nõu: Kuidas äratada “roostes” liigesed taas ellu

Valulikud liigesed ei ole tänapäeval enam ammu ainult vanemate inimeste probleemiks, üha enam on selle hädaga kimpus ka noored ning lapsed. Liigesed on ühenduslülid luude vahel ja võimaldavad liikumist. Terved liigesed ja luud on vaevusteta liikumise võtmesõnaks. Kõige suuremat koormust peavad inimesel taluma põlveliigesed, kuid peamiseks kogu keha raskust toetavaks liigeseks on puusaliiges. Kõige liikuvamaks

Farmatseut soovitab: taimed, mis viivad treeningu uuele tasemele.

Aasta alguses lubaduste andmine on meile kõigile tuttav. Küll lubame alustada treeninguga, küll kehakaalust 10 kilogrammi kaotada. Kui aga uus aasta kätte jõuab, kipuvad lubadused pigem unarusse jääma. Lubadustest kinnipidamisel aitavad Sind õigesti valitud toidulisandid puhtast loodusest. Meravita farmatseut Kristi Lemmik räägib, millised taimed annavad Su treeningule erilise boosti. On ammugi teada, et taimedel on

Panime kirja 7 põhjendust, miks otsustada sportliku eluviisi kasuks

Mis oleks, kui keegi ütleks Sulle, et saledam, tervislikum ja pikem eluiga on Sinu käeulatuses? Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Teadusuuringute põhjal saab väita, et sportlik eluviis on võti tervislikuma elukvaliteedi poole. Füüsiline aktiivsus ei ole soovitatav vaid kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Kasutegureid on mitu, sealhulgas erinevate terviseprobleemide ennetamine. Aktiivsed tegevused, mis on nauditavad,

Kuidas saab sportlik eluviis ning positiivne mõtlemine Sinu tervist paremaks muuta?

Tervislik ja sportlik eluviis koos positiivse mõtlemisega on suureks abiks Sinu tervisliku seisundi parandamiseks. Põhjused aktiivse eluviisi valimiseks võivad varieeruda, kuid tulemus on ümberkorraldusi väärt.  Suurendades kehalise aktiivsuse ja positiivsete mõtete osakaalu, märkate peagi enesetundes muutusi. Teatavasti tekitab endorfiinide vabanemine kõrgendatud heaolutunde ning sellest tulenevalt üldise enesetunde paranemise. Väike kogus õnne, koos füüsilise aktiivsuse suurendamisega,

Eesti inimeste liikumisharjumused

Eesti Haigekassa tellimusel, viidi aastal 2006 läbi terviseuuring, selgitamaks välja Eesti inimeste liikumisharjumused. Tervise infos kajastatud tulemused näitavad, et 48% Eesti 15-74 aastasest elanikkonnast harrastab füüsilist liikumist kaks korda nädalas või harvem. Sealjuures läheb „korrana” kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk „läheb soojaks”. Uuringust selgus, et 17% elanikkonnast

Füüsilise aktiivsuse norm = 5X nädalas vähemalt 30 minutit!

Eesti elanike füüsiline aktiivsus on madal nagu selgub riiklikust südame- ja veresoonkonna ennetamise strateegia arengukavast. Liikumisega tegelevad regulaarselt vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest. Kuigi Eesti on südamehaiguste esinemise poolest maailmas esirinnas, on teada, et kehaliselt passiivsete inimeste hulk üha suureneb. Aastast aastasse väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus, suurenenud on

Füüsiline aktiivsus on võtmesõna tervist tugevdava eluviisi kujundamises

Füüsilist passiivsust peetakse tänapäeval neljandaks suremust põhjustavaks riskifaktoriks maailmas. Paljudes riikides on tõusnud füüsilise passiivsuse tase, suurendades oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste-, rasvumise, II tüüpi diabeedi ning luu- ja liigesehaiguste levikut. Kroonilised haigused suurendavad (Terviseinfo andmebaasis avaldatud andmete põhjal) riigi kulutusi tervishoiule, väheneb elanike nii keskmine eluiga ning tervena elatud aastate arvu. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine