Allikas: dailyburn.com

Mattson Johns Hopkins on koos oma kolleegidega avaldanud mitmeid teadustöid selle kohta, kuidas kaks korda nädalas n-ö koormusvabade päevade pidamine võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve väljaarenemist. Meile räägitakse, et see või teine toit on „ajutoit“ ning selle tarbimine teeb meid targemaks. Võib-olla aga on aju jaoks hoopis kasulikum see, kui me kalorite tarbimist piirame?

„On ammu teada, et muutused toitumises mõjutavad aju arengut. Lastel, kes kannatasid epileptiliste krambihoogude all, esines vähem selliseid episoode, kui nende kalorite tarbimist piirati või nad paastusid. Arvatakse, et paastumine aitab käivitada kaitsemehhanismid, mis pidurdavad epileptilises ajus tekkivaid ülierutuse signaale,“ kommenteerib Mattson Johns Hopkins ülikooli ajakirjas. Kui normaalset aju liigselt toita, siis tekib selles omakorda veidi erinevat tüüpi üleerutuse seisund, mis kahjustab selle funktsioneerimist. Eriti tuleb see välja vanemas eas, kui kehaline aktiivsus on langenud.

Paraneb stressitaluvus ja kognitiivsed võimed

Mitmed uuringud, milles on vaadeldud kalorite piiramise mõju tervisele, näitavad, et pikeneb nii eluiga kui ka organismi võime vastu panna kroonilistele haigustele. Veel kümme aastat tagasi nenditi, et selle fenomeni täpsed mehhanismid ei ole täielikult selged. Tänapäeval on aga Mattsoni juhitud teadlaste meeskond seda põhjalikult uurinud. Mattson on välja toonud, et sarnaselt lihastega, mis vajavad treenimist, on ka närvisüsteemi rakkudele kasulik, kui need panna kerge stressi seisundisse. Selleks, et saavutada just nimelt õiget tüüpi stressitase, on toidukoguse piiramine väga tõhus meetod. Paastumine parandab kognitiivset funktsiooni, toetab närvirakkude ja nendevahelise ühenduste paljunemist, suurendab vastupidavust stressile ning vähendab kehas põletikku. Aju jaoks on paastumine väljakutse millele too reageerib sel moel, et parandab stressiga kohanemise meetodeid. Sama juhtub ka regulaarse vastupidavusspordiga tegelemise korral.

Paastumine stimuleerib ka uute närvirakkude väljaarenemist hipokampusest asetsevatest tüvirakkudest. Paastumise ajal vabanevad maksas rasvade lõhustamisel ketoonid, mis on närvirakkude jaoks energiaallikaks ning samas võib närvirakkude sees suureneda n-ö energiavabrikute mitokondrite hulk. See parandab närvirakkude võimet moodustada uusi ühendusi, parandades sel moel mälu ja õppimisvõimet. Mattson on paastumise positiivset mõju närvisüsteemile põhjendanud evolutsiooniliste mehhanismidega. Meie eellased pidid vastu pidama vahelduvate näljaperioodide tingimustes ning kui sul on kõht tühi, siis on ellujäämise eelis sellel, kelle ajutöö teravneb ning aitab uut toitu leida.

Paastumise mõju immuunsüsteemile

Paastumine toetab ka immuunsüsteemi. 2014. aastal Lõuna-California ülikooli teadlaste poolt avaldatud uurimistöös kirjeldati, kuidas regulaarne paastumine kaitseb immuunsüsteemi kahjustavate faktorite eest ning algatab immuunsüsteemi regeneratsiooni. Paastumise episoodid äratavad tüvirakud uinuvast olekust ning vallandavad sel moel nii organite kui ka organsüsteemide uuenemise. Sellele järeldusele jõuti, vaadeldes keemiaravi saavaid patsiente, kes ei söönud sageli mitmeid päevi. Paastumine „lülitab sisse“ vereloome tüvirakud, mis vastutavad nii vererakkude kui immuunsüsteemi uuendamise eest. Sisuliselt tähendab see seda, et paastumise ajal hävitatakse kehas vanad ja kahjustunud immuunsüsteemi rakud ning luuakse tüvirakkude abil täiesti uued terved rakud.

2007. aastal teadusajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud teadustööde ülevaates analüüsiti mitmeid paastumise kohta läbi viidud uurimusi ning järeldati, et paastumine on tõhus viis vähendada südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski ning sellel on ka potentsiaali diabeedi ravis.

Enne kui paastuma asud

Paastumine ei ole sama mis nälgimine. See peab olema väga teadlik protsess, millele eelneb põhjalik uurimistöö ja/või spetsialisti järelevalve. Erinevaid paastumise meetodeid on palju. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või teatud toidu (liha) söömist keelav paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2–3 korda aastas või teha igal nädalal 24-tunnine paastumine. Mattson hoiatab, et paastumine ei sobi lastele, kes vajavad kasvamiseks enam energiat ning üle 70-aastastele, kelle puhul ei ole paastumisest väga olulist kasutegurit ajule nähtud.

Üks võimalus, mida tuntakse 5:2 dieedi nime all, on see, et kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulka neljandikuna tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb ohtralt tarbida vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt.

Paastule eelnevad ja järgnevad päevad on sama olulised kui paast ise. Kui kohe pärast paastumist seapraadi kugistama asuda, siis lõpetad tõenäoliselt haiglas. Enne paastu soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnda kõhukinnisusevastast preparaati. Süüa võib kerget taimetoitu. Esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu, esimeseks söögikorraks sobib aedvili või juurviljasupp, samuti kaerahelbe- või neljaviljapuder. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (piimavalk) ning kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Mida pikem on paastuperiood, seda pikem peab olema sellest taastumise periood. 1–3-päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud peaks toimuma asjatundja juhendamisel.

„Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek“

Vähem oluline ei ole paastu ajal ka vaimne pool. Religioossetel põhjustel paastumisega on sageli kaasnenud ühiskonnast eraldumine, mediteerimine ja palve. Viljandimaal asuva Lusika talu perenaine, kes korraldab paastulaagerid, kirjutab paastumise vaimse poole kohta järgmist: „Paastule tuleb oma mõtetes anda esmalt püha eesmärk. Paast peab olema Sinu füüsiline, hingeline ja energeetiline puhastumine ning ülendav vaimne kogemus. Anna iseendale ülesanne ja lisa sinna juurde oma mantra, mida Sa kordad. Näiteks: paast on minu jaoks suurepärane ravim, ma puhastun kehaliselt, hingeliselt ja vaimselt.

Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek, kus Sa samal ajal ka puhkad, puhastud ja mõtled. Paastu ajal oled Sa nagu teises energias, kus ei ole tormamist. Oluline on olla kohal, lihtsalt olemine. Olemine iseendaga, iseenda ülesleidmine, vaimutee leidmine Oma Tõelise Mina juurde läbi puhastuse ja palvete.“ (Lusika Talu kodulehelt)

Kõige olulisem igasuguse toitumise või selle muutmise juures on jääda terveks. See, mida ja kuidas sa oma kehale annad, määrab nii sinu vaimse kui füüsilise tervise. Õiget viisi leides tasub kuulata iidseid teadmisi, vaadelda, kuidas need sobituvad kokku moodsa teadmisega ning mis kõige olulisem – kuulata oma keha. Meie vajadused on individuaalsed ning kõigile sobivat lihtsat lahendust ei ole olemas.

Allikas: Telegram

Allikas: depositphotos.com

Me kõik teame, mis on magneesium, kuid sageli alahindame seda kui oluline see mineraal kehas tegelikult on. See osaleb rohkem kui 300 ainevahetusprotsessis, mis tähendab, et magneesiumi puudus mõjutab tervist väga laiaulatuslikult. Meie toidus napib sageli magneesiumi ning mitmed toidulisandid imenduvad halvasti ega aita oluliselt olukorda parandada. Millised on märgid, et sul võib olla magneesiumipuudus, ning mida sel juhul ette võtta?

Üks olulisemaid ülesandeid, mida magneesium kehas täidab, on kaltsiumi transport läbi rakumembraanide. Ilma teiste toitainete abita kaltsium meie luukude tugevdama ei pääse. Lisaks magneesiumile on vajalik veel räni, D- ja K-vitamiin ja magneesium. Liigne vaba kaltsium vereringes põhjustab aga pigem kahju kui kasu – seda on seostatud südame-veresoonkonnahaigustega, kuna see ladestub veresoonte seintele, muutes need jäigaks ja raskesti läbipääsetavaks.

Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid

Magneesium toimib mitmete ensüümide koostises ja põletikuvastastes reaktsioonides. Seetõttu aitab piisav magneesiumihulk kehas ennetada ja leevendada selliseid haigusi nagu artriit ja Alzheimeri tõbi. Lisaks aitab see kõrge vererõhu, diabeedi, hingamisteede probleemide ja paljude muude haiguste puhul.

Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid – ilma mineraalideta ei saa vitamiinid imenduda ega moodustuda. Tänu monokultuuride kasvatamisele keskenduvale põllumajandusele, mis sõltub keemilistest väetistest, pestitsiididest ja herbitsiididest, on pinnas magneesiumivaene ning selle tõttu sisaldab ka toit vähem magneesiumi, kui me vajame. Hinnanguliselt on kuni 80% inimestel magneesiumipuudus ja seda ametlike normide põhjal määrates.

Magneesiumipuuduse sümptomid

Mõned eksperdid leiavad, et ametlikud normid on liiga madalad ja tegelikult peaks magneesiumi tase kehas ja selle tarbimine toiduga olema palju kõrgem. Magneesiumi taseme määramine veretestidega võib olla keeruline, kuna vereseerumi magneesiumitase ei peegelda tegelikku magneesiumi hulka kehas. Testimise asemel on sageli lihtsam vaadata magneesiumipuuduse sümptomeid. Paljud neist sümptomitest võivad olla põhjustatud millestki muust, aga kui mitu alljärgnevat sümptomit korraga esinevad, siis on suure tõenäosusega selle põhjuseks magneesiumipuudus.

kaltsiumipuudus ja selle tagajärjed nagu haprad luud ja kergesti lagunevad hambad
südame-veresoonkonna haigused, südame rütmihäired ja pekslemine
nõrkus
probleemid lihastega – krambid, lihaspinge, lihasevalu
treemorid (käte, pea, lõua, jalgade värisemine)
iiveldus
ärevus, stress ja paanikahood
kõrge vererõhk
II tüübi diabeet
respiratoorsed probleemid
pearinglus
kurnatus
kaaliumipuudus
neelamishäired
mäluhäired
segadusesolek
unehäired
kõhukinnisus
silmade valgustundlikkus ja probleemid valgusetaseme muutusega kohanemisel
tundlikkus valjude helide suhtes
rahutus ja hüperaktiivsus
pidev isu soola, magusa või millegi muu järele, mida täpselt nimetada ei oska

Mida magneesiumipuuduse puhul teha?

Nagu kõigi vitamiinide ja mineraalide puhul on kõige parem tarbida magneesiumi toiduga. Magneesiumirohked on mitmed seemned ja pähklid nagu näiteks kõrvitsa-, päevalille ja seesamiseemned, mandlid ja India pähklid. Mõned oad, rohelised lehtköögiviljad ja spinat, nõges, suvikõrvits, nisuidud, erinevad vetikaliigid ja meretaimed ning kakao aitavad ka magneesiumivarusid täiendada.
Terve soolestiku mikrofloora mängib magneesiumi imendumisel rolli, on leitud, et laktobatsillid võivad mõjutada magneesiumi biokättesaadavust, kuna need lõhustavad magneesiumi imendumist piiravaid aineid.

Magneesiumi on peaaegu võimatu üle tarbida. Juhul kui magneesiumi toidulisandit liiga palju võtta, reageerib keha sellele kõhulahtisusega, väljutades üleliigse. Suur osa müüdavaid magneesiumi toidulisandeid ei imendu aga piisavalt hästi, et tagada igapäevast annust, üledoseerimisest rääkimata. Magneesiumoksiid imendub kehas väga halvasti, magneesiumtsitraat ja -kelaat on enamasti tõhusamad. Magneesiumiõliks nimetatav magneesiumkloriid on naha peale määrituna ka hea magneesiumiallikas ning mõrusoola nime all tuntud aine magneesiumsulfaat imendub vannivette lisades läbi naha, lõõgastades lihaseid ning alandades vererõhku.

Allikas: Telegram

Allikas: Paleo diet course

Paleo on tervislik viis söömiseks, sest see on ainus lähenemine toitumisele, mis võtab arvesse miljonite aastatega välja arenenud geneetikat ja aitab sul seeläbi nautida pikka elu saleda, tugeva ja aktiivsena. Meie tänane toidusedel koosneb rõhuvas osas toitudest, mida veel vaevalt 100-200 aastat tagasi ei eksisteerinud. Enamus sellest uuest kraamist, mida võiks koondnimetada „neoliitiliseks toiduks“, on aga meile geneetiliselt mittesobilik või vähemalt mitteoptimaalne. Paleo toitumine püüabki kaasaegses kiires maailmas teha häid valikuid just sinu kehast ja tervisest lähtuvalt.

Miks paleotoitumine töötab?

Kuigi paleo moto “Söö päris toitu” kõlab loogiliselt ning nentimine, et suur osa tavatoidust on pigem tervisele halb, paneb pead noogutama, siis kindlasti tahad sa teada, miks just paleo on see õige ja hea? Tasakaalustatud ja vaheldusrikas toitumine peaks ju olema iseenesestmõistetav. Miks me vajame veel mingit eraldi lähenemist? Paleo dieedi alustalad erinevad oluliselt teiste dieetide omast. Need erinevused on tähtsad, sest mõjutavad otseselt sinu väljavaateid tervise taastamiseks või kaalu tasakaalustamiseks.

Paleo edu aluseks on:
madala glükeemilise indeksiga süsivesikud, mida pakuvad taimsed allikad, vähendavad kõrgest insuliinist tingitud söögiisu ja hoiavad organismi energia stabiilsena;
kõrge kiudainesisaldusega toidud aitavad hoida täiskõhutunnet kauem, eriti kui need ei sisalda tärklist;
oomega-3-rasvhape ja teised tervislikud rasvad aitavad hoida täiskõhutunnet ja aeglustavad organismis suhkrute metabolismi, hoiavad veresuhkru stabiilsena ja aitavad põletada kehasse salvestatud rasva;
valgud aitavad ehitada lihaseid, mis omakorda kiirendavad rasvapõletamist;
vitamiin C suurenenud tarbimine, mida pakuvad värsked puu- ja aedviljad, eriti marjad, aitab samuti põletada rasva, mille tulemusena kasutab organism salvestatud rasvu kütusena ja toiduga pealetulevaid rasvu energiaallikana;
madala suhkrusisaldusega dieet aitab vältida insuliiniresistentsust ja veresuhkru kõikumist. Stabiilsem veresuhkur aitab hoida organismi energiataseme stabiilsena ja vähendab väsimustunnet.
Mida süüa ja mida mitte süüa?

Paleo dieet lubab süüa liha ja siseelundeid, mereande, muna, köögi- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid ning häid õlisid, ürte ja vürtse.
Piirata tuleks süsivesiku- ja tärkliserikkaid köögivilju, rasvane mitte maheliha, rapsiõli, kohv, kange tee, karastusjoogid ja alkohol.
Vältida teravilje, piimatooteid, kauvilju, taimeõlisid, ülesoolatud valmistooteid, poemahlasid ja magusaid karastusjooke, maiustused.

Allikas: Paleo, söö päris toitu

Allikas: Project Life Mastery

Põhimõtteliselt ei ole tegemist dieediga, vaid tasakaalustatud toitumiskavaga, mis aitab organismi puhastada ja kaalu langetada.

Dieedi põhimõtted:

Detox dieediga alustamine nõuab eelnevat ettevalmistust – umbes kuu aega varem tuleb hakata vähendama kaloririkaste toitude tarbimist.
Eesmärgiks on samm-sammult üle minna taimetoidule. Teie menüü peab sisaldama rohkesti köögi- ja puuvilju.

Soovitatavad tooted: aspar, artišokid, peet, brokkoli, paprika, õunad, viinamarjad, tsitruselised, granaatõunad, banaanid, kuivatatud ploomid, porgand, kõrrelised, merekapsas(kuni 300 grammi päevas).

Kord päevas on lubatud süüa juustu, kala või kanaliha(50-70 g)

Keelatud on alkohol, kohv, maiustused, sai, saiakesed.
Enne hommikusööki tuleb ära juua üks klaas kuuma vett sidruniga(poole sidruni mahl + 1 klaas vett).
Füüsiline koormus on soovitatav, kuid pole kohustuslik.
Söömine pärast kella 20.00 on rangelt keelatud!

Dieedi pikkus

Detox dieedi pikkuse saate ise valida vastavalt seatud eesmärgile:

• 3 päeva – aitab puhastada organismi.
• 5 päeva – puhastab, normaliseerib ainevahetust ja organismi taastavaid funktsioone.
  *10 päeva – täielik organismi puhastamine, ainevahetuse ja vereringe normaliseerimine, paljude haiguste profülaktika.

Detox dieedi näidismenüü 3 päevaks

• Esimene päev

Hommikusöök: 0,5 greipi, 1 õun, 150 g viinamarju, 200 ml kibuvitsateed või gaseerimata mineraalvett.

Teine hommikusöök: köögi- ja puuviljasalat piiramatus koguses(kapsas + õun + porgand + kõrvits + tomat + 1 tl taimeõli), 200 ml porgandimahla või mineraalvett.

Lõunasöök: 100-150 g aurutatud pruuni riisi, 70 g keedetud kanaliha, 70 g riivitud porgandit, 1 sl 15 % hapukoort, 250 ml teed või mineraalvett.

Õhtusöök: 250 ml keefirit, 1 banaan, 50 g viinamarju, ¼ greipi, 200 ml piparmünditeed või mineraalvett.

• Teine päev

Hommikusöök: 0,5 apelsini, 1 keskmine õun, 3 viilu ananassi, 200 ml viinamarjamahla või mineraalvett.

Teine hommikusöök: 100-150 g kaeraputru, võib lisada veidi mett või taimeõli, 200 ml piparmünditeed või mineraalvett.

Lõunasöök: 2-3 küpsetatud kartulit, 80 g hautatud kala, 1 tomat, 250 ml rohelist teed või mineraalvett

Õhtusöök: biojogurt, 1 banaan, 1 kiivi, ¼ greipi, 200 ml piparmünditeed või mineraalvett

• Kolmas päev

Hommikusöök: 0,5 greipi, 1 õun, 100 g viinamarju, 200 ml keefirit või mineraalvett.

Teine hommikusöök: köögi- ja puuviljasalat piiramatus koguses(kapsas + õun + porgand + seller + taimeõli), 200 ml tomatimahla või mineraalvett.

Lõunasöök: 100-150 g aurutatud pruuni riisi, 70 g keedetud kanaliha, 70 g hautatud asparit või 1 tomat, 250 ml rohelist teed või mineraalvett.

Õhtusöök: 250 ml keefirit, 1 banaan, 50 g viinamarju, 1 kiivi, ¼ greipi, 200 ml piparmünditeed või mineraalvett.

Vastunäidustatud rasedatele, alakaalulistele, alla 12-aastastele lastele, krooniliste haigustega inimestele.

Allikas: Kirss.net

Allikas: Watch Fit

Detoks (lühend sõnast detoksikatsioon) sõna taga on peidus tõhus üldpuhastav dieet, mis aitab kehast välja viia organismi kurnavad toksiinid. Tänapäeval, mil nii toidu kui kodukeemiaga saame oma kehasse rohkem toksilisi aineid, kui keha normaalselt igapäevaselt väljutada suudab, on aeg-ajalt keha lisapuhastamine hädavajalik. Eriti tähtis on see aga pärast pikka ravikuuri, ületöötamise ja suure emotsionaalse pinge, aga ka peavalude ja kehva näonaha korral. Samuti aitab detoks puhastuda neil inimestel, kellel on olnud probleeme alkoholi või narkootikumidega. Moodsa sõna taga peitub lihtne tõde – organism vajab puhastamist ja puhkust ning õige toitumisega on see hõlpsalt saavutatav. See dieet sobib hästi neile, kelle füüsiline ja vaimne enesetunne vajab kosutamist. Tegemist pole nii kurnava kuuriga nagu paast, kuid rangust ja meelekindlust peab ka selle puhul üles näitama. Kaalualandamine ei ole siin sageli esmane eesmärk, kuid kindlasti on see detoksi dieedi üks positiivsemaid kõrvalnähte, kuna kehast kaovad sinna ladestunud jääkained.

Detoksi dieedi puhul on kõige olulisem, et toidud ja toiduained oleksid tasakaalus, st et toit sisaldaks küllaldaselt vitamiine, mineraale, kiudaineid, ergutavaid aineid ja mürke väljutavaid aineid. Ergutavad ained panevad toksiinid liikuma ja väljutavad ained aitavad need kehast välja viia. Kuna inimesed oma eluviisilt, temperamendilt, toitumisharjumustelt ja paljult muult on üksteisest väga erinevad, et saa panna kirja ühtset toitumiskava, eks ikka igaühele õige tunde järgi see oma ja õige, küll aga saab lähtuda seisukohast, et mida värskem ja toorem on toit, seda parem see on. Aeg hakata mõtlema taas tõsisemalt kõigi oma kevadiste lemmiksalatite peale ning teha värske söömine osakeseks oma eluviisist. Kui toitumise jälgimiseks aega pole, võib kasutada ka erinevaid detoks toidulisandeid.

Alljärgnevalt aga ka mõned reeglid, millest detoks dieedi pidaja peaks siiski kinni pidama.

Detoksi dieedi reeglid:

Ärgates tee endale üks hommikune jook, mis paneb organismi tööle (hulgaliselt retsepte allpool!)
Eelista värsket ja toorest toitu – mida vähem töödeldud, seda parem
Söök peab olema täisväärtuslik ja looduslik. Eelista mahetoitu, mida ei ole pestitsiitidega töödeldud
Tarbi piisavas koguses kiudaineid. Need aitavad jääkained kehast välja viia
Tarbi vähemalt 2 liitrit vett päevas, lisaks taimseid teesid ja värskelt pressitud mahlu
Ära joo kohvi ega teed. Samuti väldi kakaod, šokolaadijooke, viljalihaga mahlu ja magustatud jooke
Alkohol on selle kuuri ajal keelatud
Väldi soola, vajadusel kasuta õige vähe meresoola
Väldi suhkrut, nii pruuni kui ka valget. Magusa vajadust rahulda küpsete puuviljadega: pirn, banaan, datlid, aprikoosid.

Puhastavad supertoidud

Ümarateraline täisterariis
Punapeet
Õunad ja pirnid
Papaia ja ananass
Sidrun
Mereannid ja söödavad vetikad
Sibul ja küüslauk
Oliiviõli
Tsillipipar ja tulised vürtsid
Ingver

Organismi puhastavad mahlad

Parimad organismi puhastavad mahlad saad valmistada koduse mahlapressiga. Värskelt pressitud mahla on soovitatav lahjendada 1:1, kuna selle toime on reeglina tõeliselt tugev!

Õunamahl: sisaldab rohkelt vitamiine ja mineraalaineid ja suures koguses pektiini, mis aitab soolestikust mürkaineid eemaldada. Sobib hästi kokku teiste mahladega
Peedimahl: tänu kõrgele mineraalainete sisaldusele on verdpuhastava ning vereloomet soodustava toimega. On tugeva toimega mahl, mida sobib segada teiste mahlade, näiteks porgandi- või õunamahlaga. Sega 30 kuni 60 grammi peedimahla 180 grammi mõne muu mahlaga.
Kapsamahl: sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja organismi puhastava toimega väävlit. Kapsamahlas leidub ka U-vitamiini, mida soovitatakse maohaavandite raviks. Et vältida gaaside teket, tuleks kapsamahla segada teiste köögiviljamahladega.
Porgandimahl: suurepärane beetakaroteeni allikas, sisaldab rohkelt kaltsiumi ja teisi mineraalaineid. Suur pektiinisisaldus stimuleerib maksa ja soolestiku puhastumist. Porgandi intensiivse magusa maitse tasakaalustamiseks võib lisada peterselli-, lehtkapsa- või sidrunimahla.
Sellerimahl: tänu suurele mineraalainete sisaldusele on sellerimahlal närvisüsteemi rahustav toime. Seller on kergelt soolaka maitsega, mis sobib hästi kokku magusamaitseliste köögiviljade, näiteks porgandi või peediga.
Kirsimahl: hea A- ja C-vitamiini allikas ning aitab nihutada vere happealustasakaalu aluselises suunas. Kirsimahl neutraliseerib liigseid happejääke ja seda soovitatakse kasutada podagra ja liigesepõletiku korral. Kuna kirsimahl on tugeva magusa maitsega, võib seda segada teiste puuviljamahladega või lahjendada veega.
Jõhvikamahl: omab uriinieritust soodustavat ja aitab puhastada kuseteid. Sobib hästi kuseteede põletike korral. Jõhvikamahl on terava hapu maitsega ja seda tuleks segada magusa puuviljamahlaga.
Kurgimahl: kurgil on jahutav, uriinieritust ning kuseteede puhastumist soodustav toime. Kurgimahl sisaldab rikkalikult kaaliumi ja teisi mineraalaineid.
Võilillelehtede mahl: klassikaline kevadine toniseeriv vahend, mis sisaldab rohkelt beetakaroteeni ja mineraalaineid. Mahla mõru maitse ergutab sapinõristust ja puhastab maksa. Kui olete otsustanud ise võililli korjata, valige esimesed kevadised lehed. Lisage võilillelehtede mahla väikeses koguses teistele köögiviljamahladele.
Greibimahl: roosa ja punane greip on valgest magusama maitsega ning vähem hapu. Greip sisaldab rohkelt C-vitamiini ja bioflavonoide. Et kasulik toime oleks maksimaalne, jätke mahla valmistamisel alles ka veidi valget sisekesta.
Lehtkapsa mahl: tumeroheliste lehtedega lehtkapsas sisaldab rikkalikult kaltsiumi, rauda, organismi puhastava toimega klorofülli ja beetakaroteeni. Lisage seda mahla väikeses koguses magusamaitsega köögiviljamahladele.
Sidrunimahl: sidrun on suurepärane C-vitamiini ja bioflavonoidide allikas. Tänu hapule maitsele on sidrun maksa puhastava toimega ning soodustab tänu peristaltika intensiivistumisele soole puhastumist. Lisage väikeses koguses teistele puu- ja köögiviljamahladele.
Petersellimahl: sisaldab rohkelt beetakaroteeni, C-vitamiini, klorofülli ja mineraalaineid. On suurepärase verd puhastava ja uriinieritust soodustava toimega. Kuna petersellimahla toime on tugev, kasutatakse seda väikeses koguses segatuna teiste mahladega.
Arbuusimahl: arbuus, kaasa arvatud selle seemned, on tugeva uriinieritust soodustava toimega. Arbuusimahl puhastab kusepõit ja neerusid ning eemaldab kehast üleliigse vedeliku. Arbuusimahl on ka hea beetakaroteeni allikas. Kõhupuhituse vältimiseks ei tohiks arbuusimahla teiste mahladega segada.

Lisaks toitumise jälgimisele tuleks oma keha puhastamiseks teha mõningaid ümberkorraldusi ka oma elukeskkonnas ning igapäevastes harjumustes.

Paigalda HEPA filter või mõni muu õhku puhastav filter oma kodu ventilatsioonisüsteemi. Veeda võimalikult palju aega looduses – taimed ja puud toimivad loodusliku õhupuhastajana.
Eemalda kodust kõik toksilised puhastusvahendid. Õpi kasutama äädikat, soodat ja sidrunimahla – nende abil saad puhastada terve majapidamise ilma toksiliste kõrvalmõjudeta.
Higista – higistamine puhastab nii keha kui ka vaimu. Regulaarne saunaskäimine on selleks väga hea viis.
Paastu – paljud ei taha isegi ühte toidukorda vahele jätta, kuid isegi ühepäevased paastud võimaldavad tõhusat vabanemist rasvkoesse ladestunud toksiinidest.
Joo palju puhast vett – paljud toksiinid on vees lahustuvad ja neist on lihtne piisavalt vett tarbides vabaneda. Seejuures on väga oluline vee kvaliteet!
Võta kuuma ja külma vanni/dušši vaheldumisi. Kuumas vees vanni võtmine laiendab veresooni ning aitab kiirendada toksiinide väljutamist, kiired külma vette kastmised võimaldavad pikemat aega viia läbi kuumaveeprotseduuri. Keha soojendamine toetab lümfisüsteemi ja immuunsüsteemi. Vannivette võib lisada mõrusoola.
Proovi mõnd looduslikku keha puhastumist toetavat toodet.
Kasuta naha puhastamiseks savi. Shaolini mungad kasutasid savi, et puhastada keha ja kiirendada võitluskunstide harrastamisest põhjustatud vigastuste paranemist. Tihti segati seda ka erinevate ürtidega. Savivannid on väga head raskemetallide eemaldamiseks kehast.
Kasuta maarjaohaka või võilille juuri maksa puhastamiseks. Maks on üks olulisemaid keha puhastamise organeid ja nende kahe taime abil on võimalik maksa palju toetada.
Tarbi ohtralt looduslikku C-vitamiini. On leitud, et C-vitamiin aitab keha puhastada isegi radioaktiivsest saastest.

Allikas: Looduspere Ökopood

Allikas: Loodus BioSPA

Paastumine tähendab pikka, tavaliselt päevi või isegi nädalaid söömata olemist. Arvatakse, et paastumise ajal põletatakse ära need ained, mida organism ei ole olnud võimeline täielikult omastama ja mis rakkudesse ladestunult takistavad ainevahetuse normaalset kulgu. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või teatud toidu (liha) söömist keelav paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2–3 korda aastas või teha igal nädalal 24-tunnine paastumine. Esimest paastu võiks alustada kergemalt, näiteks regulaarsete koormusvabade päevadena, mis võetakse ette 3–4 korral 8–10 kuni 10–12 päeva järel. Koormusvabadel päevadel tuleb süüa 400–800 g puuvilju ja juua 2–4 tassi taimeteed. Võib juua ka juurviljapuljongit. Puuviljad tuleks jagada päeva peale ja süüa iga 1–2 tunni tagant. Oluline on hoolikas mälumine, mis aktiveerib suu limaskesta ja muid kudesid, eemaldab suuõõnest ebameeldiva lõhna ja elavdab soolestiku peristaltikat (soolesisaldist edasilükkav soole liikumine).

Lühikeste, 3–8 päeva vältavate paastukuuride vaheaeg peab olema 8–20 päeva. Kui aga on olnud täielik, 14–20 või 25 päeva kestev kuur, ei tohi alustada uut enne 4–8 nädalat. Vahepeal soovitatakse süüa kerget taimset toitu ja mitte ülearu palju korraga. Liha ei ole lubatud ning piimasaadusi võib tarbida ainult väikeses koguses.

Paastule eelneval päeval soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnd kõhukinnisusevastast preparaati. Süüa võib kerget taimetoitu.

Paastupäevadel juuakse mahla ja suhkruta taimeteed või sidrunivett. Hapu jook pärsib söögiisu. Õhtuks soovitatakse juua klaas keedetud veega lahjendatud tomatimahla (vahekorras 1:1).

Oluline on paast õigesti lõpetada: esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu, esimeseks söögikorraks sobib aedvili või juurviljasupp, samuti kaerahelbe- või neljaviljapuder. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (piimavalk) ning kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Kui aga paastukuur on kestnud 10–25 päeva, peab taastumisperiood olema 10 päeva. Sel ajal tuleb väga täpselt täita ettekirjutisi. 1–3 päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud toimugu aga asjatundja juhendamisel. Meditsiinis on täispaastust loobutud.

Allikas: kliinik.ee